Ulrich (Pilkuse)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Brandenburgist pärit aadlisuguvõsast; teiste samanimeliste suguvõsade kohta vaata artiklit Ulrich (suguvõsa).

Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp

Ulrich (saksa keeles Ulrich a. d. H. Bremenhof, ′Ulrich Pilkuse kojast′, eristamaks neid teistest Ulrichi-nimelistest suguvõsadest) oli Brandenburgist pärit rae- ja aadlisuguvõsa. Suguvõsa suri välja XIX sajandil.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ulrichite perekonna kolm venda, kes olid Baltimaade suguvõsa alusepanijad:[1][2]

Ulrichid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa oli immatrikuleeritud Eestimaa (Nr.129) ja Liivimaa (Nr.285) rüütelkonda.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Ulrichil olid pojad Wilhelm ja Johann, kes panid aluse suguvõsa Lohu ja Ruila harule.

Lohu liin[muuda | muuda lähteteksti]

Ruila liin[muuda | muuda lähteteksti]

Johann von Ulrich (maeti 1653), Ruila mõisnik; abiellus NN-iga

A1. Johann Jürgen (suri enne 1705), Ruila ja Haiba mõisnik, Nurme rendivaldaja, rittmeister, assessor; abiellus Johanna Dorothea von Adamiga
B1. Otto Reinhold (1666−pärast 1706), kapten
B2. Hermann Ewert (suri 1710), Ruila ja Nurme rendivaldaja, leitnant, assessor; abiellus 1684 Brigitta Elisabeth von Vietinghoffiga (suri pärast 1750)
C1. Hedwig Katharina (1686−1773), Nurme, Hatu, Risti, Tammiku, Leebiku ja Nõva mõisaomanik; abiellus 1705 Risti mõisniku Berend Johann von Mohrenschildtiga (suri pärast 1726)
B3. Gustav (suri 1710), Ruila ja Haiba rendivaldaja, leitnant; abiellus Brita Christina von Vietinghoffiga (1681−1723)
C1. Adam Gustav (1710−1767), Ruila ja Haiba mõisnik, Eestimaa maanõunik; abiellus 1731 Christina Elisabeth von Ulrichiga (1715−1787)
D1. Friedrich Johann (1744−1801), Ruila, Haiba, Munalaskme ja Laitse mõisnik, major, Eestimaa ülemmaakohtu assessor; abiellus 1780 Christina Johanna von Mohrenschildtiga (1756−1813)
E1. Christina Helene (Karoline) (1781−1821), Laitse mõisaomanik; abiellus 1) 1800 (lahutati 1803) Parila mõisniku Magnus Heinrich von Kurselliga (1779−pärast 1832), 2) 1805 Pahkla mõisniku Berend Wilhelm von Mohrenschildtiga (1783−1831)
E2. Eleonora Gustava Dorothea (1785−1855), Haiba mõisaomanik; abiellus Alexander Ferdinand von Staaliga (1781−1850)
E3. Katharina Friederike (1786−1815), Ruila mõisaomanik; abiellus 1807 Kapu mõisniku Magnus Adolf Theodor von Bremeniga (1784−1843)
A2. Ewert Gustav (suri pärast 1696), Nurme ja Kernu mõisnik, leitnant; abiellus Johanna Dorothea von Adamiga
A3. Katharina (suri pärast 1700), Harmi mõisaomanik; abiellus Gert (Gerhard) von Lodega (suri enne 1690)

Pilkuse liin[muuda | muuda lähteteksti]

Ruila mõis oli Ulrichite omanduses ligi kaks sajandit (1622−1814)

Ulrichi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Lohu mõis
  • Eestimaa:
    • Haiba (Haiba) (XVII sajand−1814), Kernu (Kirna) (1671−1680), Laitse (Laitz) (1622−1814), Lohu (Loal) (1622−1778), Munalaskme (Munnalas) (1622−1797), Ohukotsu (Odenwald, tollal Odenkot) (1676−1684), Oru (Orrenhof) (1663−1738), Põlli (Poll) (1676−1684), Ruila (Ruil) (1622−1814), Röa (Röal) (1660ndad, pandivaldus), Röa (Röal) (kuni 1778), Tammiku (Tammik) (kuni 1676), Tuhala (Toal) (1640ndad−1676), Varangu (Warrang) (XVIII sajandi algus)
  • Kuramaa:
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Pilkuse (Bremenhof) (1783−1853), Reola (Rewold) (1632−1774)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, lk.259-265
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, Parandused gen. käsiraamatule
  3. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Johann von Ulrich
  4. RUILA MÕIS

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EAA, f. 1674, n. 2, s. 203. Ulrich (Pilkuse).
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 465−466, 467 (tabel).
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 259−265 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Parandused ja täiendused. Lk 49 [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 121−122.
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 314 [3].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]