Ukroboronprom

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ukroboronprom
Укроборонпром
UkrOboronProm.svg
Tüüp relvatööstus
Asutatud 2010
Peakorter Degtyarivska 36, Kiiev, 04119 Ukraina
Võtmeisikud Aivaras Abromavičius (peadirektor)
Puhaskasum 6,9 miljardit USD (2012)[1]
Allüksused 134[viide?]
Koduleht www.ukroboronprom.com.ua
81. koht SIPRI 100 parima kaitsetööstusettevõtte edetabelis (2017)

Ukroboronprom (Ukraina Kaitsetööstus) on Ukraina riiklik mitut kaitsetööstusettevõtet koondav kontsern, mis asutati 2010. aastal riikliku sektori ettevõttena, mis tegeleb relvastuse, sõjalise ja eritehnika ning laskemoona ja varustuse väljatöötamise, valmistamise, remondi, moderniseerimise, müügi ja utiliseerimisega ning mis korraldab osa omavahelisest sõjalis-tehnilisest koostööd, tulemuslikku toimimist ja juhtimist.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kontsern loodi Ukraina presidendi ukaasidega 9.12.2010 № 1085/2010 ja 28.12.2010 № 1245/2010, ning Ukraina Ministrite Kabineti määrustega 29.12.2010 № 1221 ja 31.08.2011 № 993.

2013. aasta septembris jaotati kontserni struktuur 5 divisjoniks:

  • lennuväe ehitus ja remont,
  • kõrgtehnoloogiline relvastus ja varustus, soomustankiväe, motoriseeritud, inseneri- ja erivägede tehnika,
  • laevaehitus ja mereväetehnika,
  • raadiolokatsiooni, side- ja õhukaitseväe tehnika

Eraldi grupis on ettevõtted, mis tegelevad sõjatehnika impordi, ekspordi, müügijärgse hoolduse või ka riigisaladuse valdkonda kuuluvaga.[viide?]

2017. aastal oli kontsern Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) maailma 100 parima kaitsetööstusettevõtte edetabelis 81. kohal.[2]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Ukroboronpromi juhib peadirektor. Järelevalvet teostab järelevalvenõukogu. 2018. aastal sai järelevalvenõukogu liikmeks endine DARPA juht Anthony Tether.[3]

Ettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Kontserni koosseisu kuulub 134 Ukraina kaitsetööstuskompleksi ettevõtet.[viide?] 2015. aastal liitis Ukraina riik kontserniga lennundusettevõtte Antonov.[4] 2019. aasta juuni alguses selgus, et kontsern tahab omal initsiatiivil eraldada üheksa ettevõtet erastamiseks.[5] 2019. aasta juulis soovis kontsern omandada osalust õhusõidukite mootorite valmistamisega tegelevas Motor Sitšis.[6]

Toodang[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta septembris esitleti uut tüüpi sõjaväe raadiolokatsioonijaama 80K6K1, samuti mitmefunktsioonilist luure- ja juhtimiskompleksi BKRU. Oktoobris teatatakse hävituslennukitele mõeldud uute unifitseeritud õhk-õhk ja õhk-maa tüüpi raketisüsteemide väljatöötamise lõpuleviimisest. Raketid on keskmise tegevusraadiusega ja peavad efektiivselt tegutsema moodsate lennukite ja tiibrakettide vastu.[7][8] Riiklik ettevõte Orizon Navigatsija katsetas 2014. aastal uut sõduri personaalset GPS-seadet Karat, mis peab vastu pidama ränkadele lahingutingimustele ja mille ülesanne on hõlbustada sõdurite omavahelist ja sidepidamist komandöridega ning seeläbi kaasa aidata lahinguülesannete tulemuslikumale täitmisele ja parandada maavägede üksuste taktikalist juhtimist. Kasutades GPS/GLONASS navigatsioonisüsteemi parameetreid ja raadioside erivahendeid, võib Karat näidata selle kasutaja asukohta, liikumise aega, kiirust ja suunda aga lahendada ka muid kommunikatsiooni, infokogumise ja luure-taktikalisi ülesandeid.[9]

Teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Ukroboronprom on pakkunud hooldust Mi-8 tüüpi helikopteritele.[10] Samuti on kontsern moderniseerinud Mi-24 helkoptereid[11] ja Mig-29 tüüpi lennukeid.[12]

Toodete galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Reformimise küsimus[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aastal kuulutas kontsern välja hanke, et leida rahvusvahelise auditi läbiviija.[14] 2017. aasta detsembris heitis kaitsesektori üle järelevalvet tegev kodanikuühendus NAKO kontsernile ette saamatust sõltumatu järelevalvenõukogu moodustamisel.[15] Michael Caprenter heitis 2018. aasta jaanuaris kontsernile ette korruptsiooni ja läbipaistvuse puudumist ning tegi ettepaneku kontsern tema olemasoleval kujul likvideerida. Ta soovitas alustada reformimist kontsernile sõltumatu järelevalvenõukogu moodustamisega.[16] 2019. aasta aprillis teatas Volodõmõr Zelenskõi meeskonna riigikaitse nõunik Ivan Aparšõn, et uue presidendi prioriteediks on Ukroboronpromi reformimine.

„Sellelt võetakse relvastuspoliitika kujundamise volitused ning luuakse keskne täitevvõimule alluv riigiamet, mis hakkab tegelema sõjatööstuspoliitika kujundamise ja elluviimisega,..“

Ivan Aparšõn, Volodõmõr Zelenskõi riigikaitse nõunik[17]

2019. aasta aprilli lõpus teatas Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretäri esimene asetäitja Sergi Krõvonos, et Ukroboronpromi asemele plaanitakse moodustada uus laiade volitustega riigiasutus.[18] 22. mail 2019 teatas Ukraina Ministrite Kabinet, et Ukroboronpromi finantsauditi jaoks eraldatakse 32 miljonit grivnat ning esitas Ukraina Ülemraadale seaduseelnõu, millega teha kontserni tegevus läbipaistvamaks.[19] 2019. aasta juuli alguses teatas Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu, et RJKN-i juurde moodustatakse Ukroboronpromi reformi koordineeriv keskus.[20]

Peadirektorid[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Nimi Ametiaeg
1. Dmõtro Salamatin 4.01.2011–8.02.2012
2. Dmõtro Peregudov 8.02.2012–26.07.2012
3. Sergi Gromov 26.07.2012–7.03.2014
4. Valentina Drožd 7.03.2014–14.03.2014
5. Sergi Avertšenko 14.03.2014–21.03.2014
6. Juri Tereštšenko 21.03.2014–4.07.2014
7. Roman Romanov 04.07.2014–12.02.2018[21]
8. Pavlo Bukin 21.02.2018-30.08.2019
9. Aivaras Abromavičius 30.08.2019-[22]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.ukroboronprom.com.ua/ua/news/352
  2. THE SIPRI TOP 100 ARMS‑PRODUCING AND MILITARY SERVICES COMPANIES, 2017. SIPRI Fact Sheet December 2018 - SIPRI (vaadatud: 09.06.2019)
  3. Американец Энтони Тетер вошел в набсовет Укроборонпрома - Liga Novosti, 01.02.2018
  4. Cabinet transfers Antonov enterprise from Antonov concern to Ukroboronprom - Interfax, 12.05.2015
  5. "Укроборонпром" передает на приватизацию девять предприятий — Наші гроші - Zn.ua, 07.06.2019 (vaadatud: 09.07.2019)
  6. "Укроборонпром" и китайцы хотят получить совместный контроль над заводом "Мотор Сич" - Lb.ua, 09.07.2019 (vaadatud: 09.07.2019)
  7. UNIAN
  8. "Украинскую армию оснастят двумя новыми видами ракет". Infovastupanu. 14. oktoober 2014. Vaadatud 14. oktoober 2014. 
  9. Укроборонпром тестирует новый военный компьютер-планшет "Карат" - UNIAN
  10. UKRAINE OPENS SERVICE CENTER FOR REPAIR OF МІ-8/МІ-17 HELICOPTERS IN THE PEOPLE’S REPUBLIC OF BANGLADESH - Ukroboronprom, 31.01.2018
  11. ATTACK HELICOPTERS MI-24PU1 ARE READY TO BE TRANSFERED TO UKRAINIAN AIR FORCE - Ukroboronprom, 09.09.2016
  12. "ЛДАРЗ" ПЕРЕДАВ УКРАЇНСЬКИМ ЛЬОТЧИКАМ ДВА МОДЕРНІЗОВАНИХ ВИНИЩУВАЧА МІГ-29МУ1 – ВІДЕО - Ukroboronprom, 01.08.2018
  13. "Укроборонпром" возобновил сорванный контракт на 45 БТР - Lb.ua, 24.12.2019
  14. UKROBORONPROM ANNOUNCED TENDER TO CONDUCT INTERNATIONAL AUDIT USING PROZORRO - UKROBORONPROM, 13.11.2017 (vaadatud: 07.06.2019)
  15. NAKO withdraws from engagement with UkrOboronProm citing stalled reform efforts - NAKO, 26.12.2017 (vaadatud: 07.06.2019)
  16. Micahel Carpenter. Why No Major Western Defense Company Will Invest in Ukraine - Atlantic Council, 04.01.2018 (vaadatud: 07.06.2019)
  17. Zelenski meeskond pooldab koostööd NATO-ga ja kutselist sõjaväge - ERR, 23.04.2019 (vaadatud: 07.06.2019)
  18. Вместо "Укроборонпрома" планируют создать отдельный государственный орган - Экономическая правда, 28.04.2019 (vaadatud: 07.06.2019)
  19. На аудит "Укроборонпрома" выделили 32 млн гривен - Zn.ua, 22.06.2019 (vaadatud: 07.06.2019)
  20. При СНБО создадут Координационный центр для реформирования "Укроборонпрома" - Zn.ua, 04.07.2019 (vaadatud: 09.07.2019)
  21. УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ № 569/2014 Про призначення Р.Романова генеральним директором Державного концерну «Укроборонпром»
  22. УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №641/2019: Про призначення А.Абромавичуса генеральним директором Державного концерну "Укроборонпром", 30.08.2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Toodang[muuda | muuda lähteteksti]

Reformimise küsimus[muuda | muuda lähteteksti]