Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu on selle organisatsiooni ajalugu enne asutamist 15. detsembril 2018 ja pärast seda.

Enne asutamist[muuda | muuda lähteteksti]

KPUÕK eestseisja patriarh Filaret 25. veebruaril 2014 Euromaidani meeleavaldusel

Olukord enne autokefaalia saamist[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Ukraina Õigeusu Kiriku asutamist tegutses Ukrainas kolm õigeusu kirikut: Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik (KPUÕK), Ukraina Autokefaalne Õigeusu Kirik (UAÕK) ja Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik (MPUÕK). 2014. aastal toimunud Krimmi annekteerimine ühelt poolt süvendas vastuolusid erinevate Ukraina õigeusu kirikute vahel. KPUÕK toetas 2013. aasta Euromaidani ajal, millele järgnes 2014. aasta Ukraina revolutsioon, vägivalla läbi kannatada saanud meeleavaldajaid neile varjupaiga andmisega.[1] 2014. aasta kevadel rääkis KPUÕK eestseisja patriarh Filaret avalikult vajadusest ühendada Ukrainas tegutsevad õigeusu kirikud.[2] Euromaidani ja Donbassi sõja tõttu muutus kolme õigeusu kiriku ühendamine 2014. aasta jooksul teoreetilisest küsimusest riikliku julgeoleku küsimuseks.[3] Ukraina kultuuriministeeriumi andmetel vahetasid aastatel 2014–2017 20 oblastis umbes 80 kogudust oma kiriklikku alluvust, minnes MPUÕK-st üle KPUÕK-sse.[4]

Autokefaalia taotlemine[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal taotlesid Ukraina poliitikud endiste presidentide Leonid Kravtšuki ja Viktor Juštšenko osalusel Konstantinoopoli patriarhaadilt Ukraina õigeusu kirikule autokefaaliat, kuid taotlust ei rahuldatud.[5] 2016. aastal ütles president Petro Porošenko, et Venemaast sõltumatu Ukraina õigeusu kiriku rajamine on riikliku julgeoleku küsimus ja üks riikliku iseseisvuse koostisosa.[6] 2018. aasta aprillis teatas Ukraina president, et on saavutanud kokkuleppe Konstantinoopoli patriarhiga, et alustada autokefaalse ühendatud õigeusu kiriku moodustamisega.[7]

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

11. oktoobril 2018 tühistas Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinod KPUÕK eestseisjale patriarh Filaretile ja UAÕK eestseisjale metropoliit Makariusele Vene Õigeusu Kiriku poolt määratud kirikuvande all olemise ning käsitles neid edaspidi kanooniliste vaimulikena.[8] Samal päeval tühistas Püha Sinod 1686. aasta otsuse, millega oli Moskva Patriarhaadile antud õigus määrata ametisse Kiievi metropoliite ning taastas oma jurisdiktsiooni Ukrainas. Seni eraldi tegutsenud KPUÕK, UAÕK ja MPUÕK pidid ühinema, et tekiks ühtne õigeusu kirik, millele Konstantinoopoli patriarhaat annaks pärast asutamist autokefaalia.[9] 3. novembril 2018 sõlmisid Ukraina riik ja Oikumeeniline patriarhaat koostöölepingu, milles pooled leppisid kokku teha koostööd, et rajada autokefaalne Ukraina õigeusu kirik.[10] Sama aasta sügisel toimusid KPUÕK, UAÕK ja MPUÕK osade esindajate vahel läbirääkimised, mille eesmärk oli leppida kokku ühtse autokefaalse Ukraina õigeusu kiriku asutava ühendkogu toimumine ning kellest peaks saama selle kiriku juht.[11] Enne ühtse autokefaalse Ukraina õigeusu kiriku asutamist saadeti laiali KPUÕK ja UAÕK.[12] Ukraina Õigeusu Kiriku asutamine toimus 15. detsembril 2018 Kiievi Püha Sofia peakirikus toimunud Ukraina õigeusu kirikute ühendkogul. Asutav kogu kutsuti kokku kohaliku kiriku kogu formaadis: iga kutsutud piiskopiga tuli kaasa üks tema piiskopkonna vaimulik ja ilmik või munk.[13] Kutsutud piiskoppidest osalesid kõik 42 KPUÕK piiskoppi, kõik 12 UAÕK piiskoppi ja 2 73 MPUÕK piiskopist. Ühendkogu hääletas ühtse Ukraina Õigeusu Kiriku asutamise poolt ning kinnitas põhikirja. Vastupidiselt ootustele asutati uus kirik metropooliana, mitte patriarhaadina. Kirikupeaks tiitliga Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit valiti senise KPUÕK Perejaslavi ja Bila Tserkva metropoliit Epifanius.[14]

Autokefaalia saavutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Patriarh Bartholomeos I allkirjastab Ukraina Õigeusu Kiriku autokefaaliat kinnitava tomose 5. jaanuaril 2019

5. jaanuaril 2019 toimus Konstantinoopoli patriarhaadi Püha Jüri katedraalis tseremoonia, mille käigus Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I kirjutas alla vastasutatud Ukraina Õigeusu Kiriku autokefaaliat kinnitavale tomosele. Tseremoonial viibis ka Ukraina president Petro Porošenko.[15] Tomose oli käsitsi pärgamendile jäädvustanud Athose kõige kuulsam maalikunstnik ja kalligraaf, Xenophontose kloostri munkpreester Luukas.[16] Epifanius tänas tseremoonial viibinud Ukraina presidenti Petro Porošenkot sõnadega: "Härra president, teie nimi jääb vürstide Vladimir Suure, Jaroslav Targa, Kostjantõn Ostrozkõi ja hetman Ivan Mazepa nimede kõrval igavesti Ukraina kiriku ja rahva ajalukku"[17]. UÕK andis 2019. aasta jaanuaris Petro Porošenkole autokefaalia saavutamisele kaasaaitamise eest Andreas Esmakutsutu ordeni.[18]

Iseseisva kirikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Suhted riigiga[muuda | muuda lähteteksti]

UÕK kaplanid koos president Petro Porošenkoga Manjava skiitas 18.02.2019

31. jaanuaril 2019 kandis Ukraina riik UÕK juriidilise isikuna registrisse usuorganisatsioonina "Ukraina Õigeusu Kiriku Kiievi metropoolia".[19] 2019. aasta aprillis osundas UÕK eestseisja metropoliit Epifanius sellele, et kuigi Ukraina relvajõududes teenib üle 100 UÕK-st pärit kaplani, puudub seadus, mis tagaks neile sotsiaalsed garantiid.[20] 2019. aasta juulis andis Ukraina Ministrite Kabinet UÕK-le administratiivsete ülesannete täitmiseks Kiievi kesklinnas asuva kinnisvara.[21]

Suhted kodanikuühendustega[muuda | muuda lähteteksti]

23. mail esitasid kodanikuühendused president Zelenskõile sise- ja välipoliitikat puudutavaid nõudmisi, mille seas oli ka nõue hoiduda tegevustest, mis diskrediteerivad UÕK-d ja eelistavad Vene Õigeusu Kirikut. Pöördumisega ühinenute seas olid Massiteabe Instituut, Majandusstrateegiate Keskus, Detektor Media, StopFake, CentreUA ja Korruptsioonile Stop.[22]

Sisemised vastuolud[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta mai alguses kutsus likvideeritud KPUÕK endine eestseisja patriarh Filaret selle kiriku ametlikku blanketti kasutades UÕK vaimulikke 14. mail toimuvale Kiievi metropoliidi püha Makariuse mälestuspäeva tähistamisele, kuid UÕK eestseisja metropoliit Epifanius sellist kutset ei saanud.[23] 9. mail 2019 väitis endine KPUÕK juht Filaret, et KPUÕK ei ole likvideeritud, kuid Ukraina kultuuriministeeriumi arvates lõpetas KPÕUK 2018. aasta detsembris eksisteerimise.[24] 4. juunil 2019 avaldas UÕK video, milles on selgelt näha, kuidas Filaret allkirjastas KPUÕK laialisaatmise akti.[25] 12. mail 2019 teatasid uudistesaate "TSN" ajakirjanikud, et Filaret kavandab kokku kutsuda kirikukogu, mis peaks muutma UÕK põhikirja, millega UÕK-st saaks patriarhaat ning ta ei välista, et see põhjustab UÕK lõhenemise.[26] Usuküsimuste eksperdi Dmitri Gorevoi arvates soovis Filaret hinnata, kui palju tal on võimalikke toetajaid.[27] 14. mail 2019 osales Filareti korraldatud püha Makariuse mälestusüritusel ainult neli UÕK piiskoppi: Ioasaf (Šõbajev) koos vikaarpiiskop Peetrusega, Adrian ja Kliment (Kuštš). Samuti ei osalenud Epifaniuse suurimaks konkurendiks peetud Mihhail (Zinkevõtš).[28] Seoses UÕK põhikirja võimaliku muutmisega kerkis esile tomose säilimise küsimus. President Porošenko nõuniku Rostislav Pavlenko sõnul ei võta Konstantinoopoli patriarhaat UÕK-lt tomost, kui UÕK ei muuda oma põhikirja.[29] UÕK eestseisja metropoliit Epifanius teatas 16. mail 2019 BBC-le, et 24. mail toimub UÕK Püha Sinodi istung, kuid lisas, et arutatakse üldist olukorda UÕK-s.[30] 5. juunil 2019 teatas Filaret koos oma pooldajatega, et ei tunnista Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu ega sellel tehtud otsuseid.[31] 14. juunil 2019 saatis Filaret laiali kutsed, milles kutsus UÕK vaimulikke 20. juunil toimuvale likvideeritud KPUÕK kohalikule kirikukogule. UÕK hoiatas, et kirikukogu toimumine tähendab kirikulõhet ning sellel osalejaid ootavad juriidilised ja kanoonilised tagajärjed.[32] Filaret kutsus 20. juuniks 2019 Kiievi Püha Vladimiri katedraali kokku likvideeritud KPUÕK kohaliku kirikukogu, mis kuulutas KPUÕK laialisaatmise tühiseks. Filaret lisas, et tal on õigus saada endale kõik UÕK Kiievi kogudused ja kloostrid.[33]

Tunnustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Bartholomeos I ja Epifanius tomose üleandmisel toimunud ühisel jumalateenistusel 6. jaanuaril 2019

Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat[muuda | muuda lähteteksti]

6. jaanuaril 2019 andis Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh ühisel jumalateenistusel İstanbulis UÕK eestseisjale metropoliit Epifaniusele üle iseseisvust kinnitava tomose[13] ning lisas 2019. aasta jaanuaris oma kodulehel UÕK Church of Ukraine nime all autokefaalsete õigeusu kirikute nimekirja.[34] Seejärel asus UÕK ootama teiste autokefaalsete kirikute tunnustust oma autokefaaliale. 8. veebruaril 2019 külastas UÕK delegatsioon esmakordselt Áthose kloostrite kogukonda,[35] mis allub otse oikumeenilisele patriarhile.[36] Áthose mungad teatasid 2019. aasta veebruaris, et toetavad oikumeenilise patriarhaadi otsust anda UÕK-le autokefaalia.[37] 2019. aasta aprillis külastas Áthost ka UÕK Lutski ja Volõõnia metropoliit Mihhail.[38]

Albaania[muuda | muuda lähteteksti]

Albaania Õigeusu Kiriku peapiiskop Anastasios pidas küsitavaks varem kirikulõhes olnud KPUÕK-s ja UAÕK-s läbi viidud piiskoppideks pühitsemiste seaduslikkust, mille tõttu oleks olnud vajalik UÕK piiskoppidele läbi viia uus ordinatsioon. Oikumeeniline patriarh vastas talle 2019. aasta märtsis oma kirjas, et varem on kirikulõhes olnud vaimulikud võetud tagasi õigeusu kirikusse nende ametiseisundit muutmata.[39]

Bulgaaria[muuda | muuda lähteteksti]

Bulgaaria uudisteportaal Faktor teatas 25. jaanuaril 2019, et UÕK autokefaalia tunnustamise küsimus on tekitanud Bulgaaria Õigeusu Kirikus palju vastuolusid[40] ning 27. jaanuaril 2019 teatas The Sofia Globe, et Bulgaaria Õigeusu Kirik ei ole UÕK autokefaalia tunnustamise küsimuses midagi otsustanud.[41]

Gruusia[muuda | muuda lähteteksti]

Gruusia Õigeusu Kirik toetas 2018. aasta detsembris UÕK-le autokefaalia andmise ideed.[42] 2019. aasta jaanuaris õnnitles Šemokhmedi metropoliit Ioseb UÕK-d autokefaalia saavutamise puhul.[43]

Kreeka[muuda | muuda lähteteksti]

Kreeka Õigeusu Kirik alustas 2019. aasta alguses UÕK-le antud autokefaalia tunnustamise protseduuriga.[44] KÕK-i Nafpaktose metropoliit Hierotheos (Vlachos) arvas 2019. aasta aprilli alguses, et KÕK ei tohi UÕK autokefaaliat kahtluse alla seada.[45] 31. mail 2019 kohtus UÕK-s piiskopiks pühitsetud Epifanius (Dimitriou) KÕK-i Ftiotida metropoliidi Nikolaosega, kes kinkis talle panagia.[46]

Küpros[muuda | muuda lähteteksti]

Küprose Õigeusu Kirik teatas 2019. aasta veebruaris, et ei sea kahtluse alla Konstantinoopoli patriarhaadi otsust anda UÕK-le autokefaalia, mille eesmärk oli ühendada Ukraina õigeusklikud, kuid mida ei ole veel saavutatud ning mille saavutamiseks on vaja aega. Samuti pidas Küprose Õigeusu Kirik vajalikuks kutsuda kokku õigeusu kirikupeade kogu, kui Ukraina õigeusklikke ei ole võimalik ühendada.[47]

Rumeenia[muuda | muuda lähteteksti]

21. veebruaril 2019 kogunenud Rumeenia Õigeusu Kiriku Püha Sinod arutas UÕK autokefaalia küsimust ning leidis, et Ukraina õigeusklike seas olnud skismat ei suudetud lahendada rohkem kui 30 aasta jooksul ning Vene Õigeusu Kirikust lahkulöönutele tomose andmise eesmärk oli skisma probleemi lahendamine, samuti rõhutati, et Vene Õigeusu Kirik ja Konstantinoopoli patriarhaat peaksid tekkinud kirikutüli lahendama omavahelise dialoogi kaudu, kuid Rumeenia Õigeusu Kirik UÕK-d ei tunnustanud. Samas pidas Rumeenia Õigeusu Kirik oluliseks, et 127-st Ukraina Põhja-Bukoviina regioonis paiknevast rumeenlaste õigeusu kogudusest moodustataks vikaarpiiskopkond.[48] 2019. aasta märtsis arvas UÕK eestseisja metropoliit Epifanius, et peab võimalikuks UÕK-s Rumeenia vikaarpiiskopkonna moodustamist, kui Rumeenia Õigeusu Kirik tunnustab UÕK-d, kuid pidas ka vajalikuks läbirääkimiste pidamist.[49]

Serbia[muuda | muuda lähteteksti]

Serbia Õigeusu Kirik avaldas 20. novembril 2018 oma seisukohad Konstantinoopoli patriarhaadi otsuste suhtes, mis puudutasid KPUÕK ja UAÕK eestseisjate rehabiliteerimist. Serbia Õigeusu Kirik teatas, et ei tunnista Filaretti ja Makariust õigeusu vaimulikena.[50] 13. märtsil 2019 teatas Serbia Õigeusu Kirik, et ei tunnusta UÕK-d kanoonilise õigeusu kirikuna ning tunnustab Ukrainas ainsa kanoonilise õigeusu kirikuna Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikut.[51]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Matthias Williams, Pavel Polityuk. Once an outcast, Ukrainian Patriarch ready to lead church split from Russia - REUTERS, 29.09.2018 (vaadatud 02.04.2019)
  2. Fred Weir. Ukraine's political divisions play out among its Orthodox congregations - Christian Science Monitor, 08.05.2014 (vaadatud 16.03.2019)
  3. Olexandr Sagan ORTHODOXY IN UKRAINE IN 2014: AT THE CROSSROADS BETWEEN LOCAL CHURCH AND ‘RUSSIAN WORLD’ - RISU, 25.01.2015 (vaadatud 14.04.2019)
  4. Храм пополам: как жители Тернопольской области меняют Московский патриархат на Киевский - Hromadske, 22.01.2018 (vaadatud 16.03.2019)
  5. Natalie Vikhrov Will Ukraine Get Its Own Unified Orthodox Church? - Hromadske, 01.05.2018 (vaadatud 17.03.2019)
  6. Maksym Kamenev How President Poroshenko Secured Church Independence for Ukraine - Hromadske, 21.12.2018 (vaadatud 04.04.2019)
  7. UPDATE: Ukraine asks Constantinople to allow creation of independent Ukrainian Orthodox Church - UNIAN, 17.04.2018 (vaadatud 21.04.2019)
  8. Andreas Laudaros. BREAKING NEWS: EP reinstates Ukraine’s Patriarch Filaret, Archbishop Makariy - ortodoxia.info, 11.10.2018 (vaadatud 13.03.2019)
  9. Olszański, T. A. Historic unification of Ukrainian Orthodox Church – Centre for Eastern Studies (OSW), 2018
  10. ​Обнародован текст соглашения между Украиной и Вселенским патриархом - Lb.ua, 12.03.2019 (vaadatud 09.04.2019)
  11. Дмитрий Бобрицкий, Валерия Кондратова Томос: как договариваются Филарет, Макарий и иерархи из УПЦ МП - ЛІГА.net 12.11.2018, (vaadatud 12.04.2019)
  12. "Necessary step": UOC-KP, UAOC voted on dissolution ahead of Unification Council
  13. 13,0 13,1 Шанс излечения. Украина обрела поместную православную церковь Радио Свобода, 15. detsember 2018
  14. Olszański, T. A. Historic unification of Ukrainian Orthodox Church – Centre for Eastern Studies (OSW), 2018
  15. PATRIARCH BARTHOLOMEW SIGNS TOMOS OF AUTOCEPHALY OF ORTHODOX CHURCH OF UKRAINE - RISU, 05.01.2019 (vaadatud 19.03.2019)
  16. Hieromonk Lucas athonite gave the Patriarch the calligraphed parchment with the Tomos for Ukraine- Bigorski Monastery, 22.12.2018/04.01.2019 (vaadatud 01.03.2019)
  17. METROPOLITAN EPIFANIY THANKED PATRIARCH BARTHOLOMEW FOR SIGNING THE TOMOS – RISU, 05.01.2019
  18. Філарет вручив Порошенку орден Андрія Первозванного - Ukrinform, 10.01.2019 (vaadatud 30.03.2019)
  19. Поместную церковь внесли в реестр юрлиц под названием УПЦ (ПЦУ)- Lb.ua, 31.01.2019 (vaadatud: 20.06.2019)
  20. OCU PRIMATE CALLS ON MPS TO PASS MILITARY CHAPLAINCY BILL - RISU 26.04.2019 (vaadatud 26.04.2019)
  21. Кабмин отдал ПЦУ помещения, которые просили лютеране - Lb.ua, 17.07.2019 (vaadatud: 17.07.2019)
  22. Зеленскому очертили "красные линии" - Lb.ua 23.05.2019 (vaadatud 24.05.2019)
  23. Филарет приглашает архиереев на праздник от имени несуществующей УПЦ КП - LB.ua, 08.05.2019 (vaadatud 09.05.2019)
  24. Минкульт заверил, что УПЦ КП не существует - Lb.ua, 11.05.2019 (vaadatud 11.05.2019)
  25. ПЦУ опубликовала видео голосования Филарета за ликвидацию Киевского патриархата - Nv.ua, 04.06.2019 (vaadatud: 05.06.2019)
  26. Филарет озвучил претензии к Епифанию и допустил раскол в ПЦУ - ZN.ua 12.05.2019 (vaadatud 13.05.2019)
  27. Завтра Филарет оценит свои ресурсы для раскола церкви - эксперт - УКРАИНСКИЕ НАЦИОНАЛЬНЫЕ НОВОСТИ, 13.05.2019 (vaadatud 17.05.2019)
  28. К Филарету приехали четыре епископа из более 60-ти - ВВС Украина - Liga Novosti, 14.05.2019 (vaadatud 14.05.2019)
  29. Томос не отзовут, если ПЦУ не будет настаивать на внесении изменений – советник Порошенко - Zn.ua 15.05.2019 (vaadatud 15.05.2019)
  30. Віталій Червоненко Епіфаній: ультиматуми Філарета - це приниження мене як предстоятеля - BBC News Україна 16.05.2019 (vaadatud 18.05.2019)
  31. У Филарета отказались признать поместный собор 15 декабря 2018 года - Lb.ua 05.06.2019 (vaadatud: 05.06.2019)
  32. Филарет проигнорировал предупреждение ПЦУ и разослал приглашения на собор Киевского патриархата - Lb.ua, 15.06.2019 (vaadatud: 15.06.2019)
  33. "Собор" Филарета отменил решение о самороспуске УПЦ КП и отказался от томоса - Lb.ua, 20.06.2019 (vaadatud: 20.06.2019)
  34. The Ecumenical Patriarchate (vaadatud 31.01.2019)
  35. OCU DELEGATION VISITS ATHOS FOR THE FIRST TIME - RISU, 08.02.2019 (vaadatud 27.02.2019)
  36. Mount Athos - The Ecumenical Patriarchate (vaadatud 27.02.2019)
  37. Emilios Polygenis Mount Athos is strongly in favor of the Patriarchate on the Ukrainian issue - Romfea News, 12.02.2019
  38. Metropolitan Mikhail of the Autocephalous Church of Ukraine visited Mount Athos - Romfea News, 17.04.2019 (vaadatud 17.04.2019)
  39. PATRIARCH BARTHOLOMEW PRESENTS TO ALBANIAN PRIMATE EVIDENCE OF LEGITIMACY OF BISHOP ORDINATIONS IN OCU - RISU, 11.03.2019 (vaadatud 13.03.2019)
  40. Разкол в БПЦ – Синодът се разцепи заради Украйна
  41. Bulgarian Orthodox Church denies deciding on independence of Ukrainian church - The Sofia Globe, 27.01.2019 (vaadatud 29.04.2019)
  42. ГПЦ, предположительно, поддержит автокефалию Украинской православной церкви - члены Синода - Информационно-аналитический портал Грузия Online, 27.12.2018 (vaadatud 17.03.2019)
  43. Грузинский митрополит поздравил Украину с автокефалией. – Sova, 13.01.2019
  44. Греки начали процедуру признания автокефалии ПЦУ – Liga Novosti, 08.01.2019
  45. Metropolitan of Nafpaktos: Church of Greece cannot dispute the Autocephaly of Ukraine - Romfea News, 04.04.2019 (vaadatud 11.04.2019)
  46. Новопоставлений єпископ Ольвійський зустрівся з ієрархом Елладської Церкви - Прес-служба Київської Митрополії Української Православної Церкви (ПЦУ), 31.05.2019 (vaadatud: 05.06.2019)
  47. Church of Cyprus: We are not questioning Ecumenical Patriarchate’s goal for the Church of Ukraine- Romfea News, 18.02.2019 (vaadatud 17.03.2019)
  48. Holy Synod examines Ukrainian ecclesiastical issue at first 2019 working session- Basilica.ro News Agency, 21.02.2019 (vaadatud 13.03.2019)
  49. New Orthodox Church of Ukraine may reach deal with Romanian Church on recognition - UNIAN, 04.03.2019 (vaadatud 13.03.2019)
  50. Position of the Serbian Orthodox Church on the Church Crisis in Ukraine After the Newest Decisions by the Patriarchate of Constantinople - Serbian Orthodox Church, 20.11.2018 (vaadatud 13.03.2019)
  51. Serbian church doesn't recognize new Orthodox Church of Ukraine UNIAN, 13.03.2019 (vaadatud 13.03.2019)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Denysenko, Nicholas, The Orthodox Church in Ukraine: A Century of Separation, Northern Illinois University Press, 2018.
  • Драбинко, Олександр. Українська Церква: шлях до автокефалії. До дискусій навколо канонічного статусу, богослужбової мови та історії Української Церкви. 2018. ISBN: 978-966-378-639-1

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]