Mine sisu juurde

UNESCO maailmapärand Portugalis

Allikas: Vikipeedia

Portugali alal on UNESCO maailmapärandi nimistus 17 objekti ja 19 objekti kandidaati.[1]

Nimistusse on kantud

Nimistusse kandideerib alates 2017. aastast veel 19 objekti.[1]

  1. 1,0 1,1 UNESCO maailmapärand Portugalis. UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 2. augustil 2019)
  2. "Angra do Heroismo linna keskala Assooridel". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  3. "Batalha klooster". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  4. "Hieronümiitide klooster ja Belémi torn Lissabonis". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  5. "Tomari Kristuse klooster". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  6. "Évora ajalooline keskus". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  7. "Alcobaça klooster". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  8. "Sintra kultuurmaastik". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  9. "Oporto ajalooline keskus, Luiz I sild ja Serra do Pilari klooster". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  10. "Côa oru ja Siega Verde eelajalooliste kaljujooniste kaitseala". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  11. "Alto Douro veinipiirkond". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  12. "Guimarãesi ajalooline keskus". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  13. "Pico saare viinamäe kultuurmaastik". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  14. "Piirigarnisonilinn Elvas ja selle kindlustised". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  15. "Coimbra ülikool ning Alta ja Sofia". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
  16. "Mafra kuninglik ehitis – palee, basiilika, klooster, Cerco aed ja jahipark (Tapada)". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 2. augustil 2019)
  17. "Bom Jesus do Monte varjupaik Bragas". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 2. augustil 2019)
  18. "Madeira laurisilva". UNESCO Maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]