UNESCO maailmapärand Portugalis
Ilme
See artikkel vajab ajakohastamist. (Juuli 2024) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2024) |
Portugali alal on UNESCO maailmapärandi nimistus 17 objekti ja 19 objekti kandidaati.[1]
Nimistusse on kantud
- 16 kultuuripärandi objekti:
- 1983 Angra do Heroismo linna keskala Assooridel. Asub Assooridel[2]
- 1983 Batalha klooster[3]
- 1983 Hieronümiitide klooster ja Belémi torn Lissabonis. Samast aastast alates on see objekt ohustatud pärandi nimekirjas[4]
- 1983 Tomari Kristuse klooster[5]
- 1986 Évora ajalooline keskus[6]
- 1989 Alcobaça klooster[7]
- 1995 Sintra kultuurmaastik[8]
- 1996 Oporto ajalooline keskus, Luiz I sild ja Serra do Pilari klooster[9]
- 1998, 2010 Côa oru ja Siega Verde eelajalooliste kaljujooniste kaitseala. Ühispärand Hispaaniaga[10]
- 2001 Alto Douro veinipiirkond[11]
- 2001 Guimarãesi ajalooline keskus[12]
- 2004 Pico saare viinamäe kultuurmaastik. Asub Assooridel[13]
- 2012 Piirigarnisonilinn Elvas ja selle kindlustised[14]
- 2013 Coimbra ülikool ning Alta ja Sofia[15]
- 2019 ''Mafra'' kuninglik ehitis – palee, basiilika, klooster, ''Cerco'' aed ja jahipark (Tapada)[16]
- 2019 Bom Jesus do Monte varjupaik Bragas[17]
- üks looduspärandi objekt:
- 1999 Madeira laurisilva. Asub Madeira saarel[18]
Nimistusse kandideerib alates 2017. aastast veel 19 objekti.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 UNESCO maailmapärand Portugalis. UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 2. augustil 2019)
- ↑ "Angra do Heroismo linna keskala Assooridel". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Batalha klooster". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Hieronümiitide klooster ja Belémi torn Lissabonis". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Tomari Kristuse klooster". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Évora ajalooline keskus". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Alcobaça klooster". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Sintra kultuurmaastik". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Oporto ajalooline keskus, Luiz I sild ja Serra do Pilari klooster". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Côa oru ja Siega Verde eelajalooliste kaljujooniste kaitseala". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Alto Douro veinipiirkond". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Guimarãesi ajalooline keskus". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Pico saare viinamäe kultuurmaastik". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Piirigarnisonilinn Elvas ja selle kindlustised". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Coimbra ülikool ning Alta ja Sofia". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)
- ↑ "Mafra kuninglik ehitis – palee, basiilika, klooster, Cerco aed ja jahipark (Tapada)". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 2. augustil 2019)
- ↑ "Bom Jesus do Monte varjupaik Bragas". UNESCO maailmapärandi koduleht (vaadatud 2. augustil 2019)
- ↑ "Madeira laurisilva". UNESCO Maailmapärandi koduleht (vaadatud 26. juunil 2019)