Užava alamjooksu maastikukaitseala

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Užava alamjooksu maastikukaitseala (Läti)
Užava alamjooksu maastikukaitseala
Asukoht Lätis
Foggy day in Užavas polder - panoramio.jpg

Užava alamjooksu maastikukaitseala on maastikukaitseala Lätis Kuramaal Ventspilsi piirkonnas Užava ja Zirase vallas Uzava jõe kallastel, asudes suuremalt jaolt Užava poldril. Kaitseala (läti keeles Užavas lejtece) loodi 2004. aastal, kaitsmaks poldril peatuvaid rändlindusid ja sealset rukkirääkude asurkonda. Tegemist on Natura 2000 võrgustiku linnualaga.[1]

Užava poldrit kasutavad ümbruskonna põllumehed, kuid selle infrastruktuurid enam ei toimi. Kaitseala pindala on 1434 ha. 87,2% maastikukaitselast võtab enda alla põllumajanduslik maa. Metsade all on 10,4% maastikukaitsealast, veekogusid on 21,6 hektarit. Seakset põllumajanduslikku maad kasutavad valdavalt veisekasvatajad, elanikke maastikukaitsealal ei ole.

Levinumad taimed maastikukaitsealal on harilik kerahein, põldtimut, suur kastehein, harilik orashein, mets-harakputk, aas-rebasesaba, aaskaerand, luht-kastevars, ojamõõl, harilik lubikas ja kuldtulikas, metsades ka harilik paakspuu, harilik angervaks, seaohakas, sookastik, harilik vaarikas, harilik toomingas, õrn lemmmalts, väikeseõiene lemmmalts, harilik vereurmarohi, kõrvenõges, harilik vesikanep, roomav madar ning harilik humal, veekogudel sale tarn, põistarn, päideroog, pilliroog, laialeheline hundinui, harilik jõgiputk, kollane võhumõõk, tara-seatapp, jäneskastik, kollane vesikupp, suur parthein, harilik kalmus, kraavtarn, väike lemmel ja ristlemmel teede ääres punane aruhein, valge madar, aasnurmikas, ohtetu luste, mets-harakputk ja maapirn. Levinumad puud on sanglepp, hall lepp, arukask, sookask, raagremmelgas, tuhkur paju, mustjas paju, raudremmelgas ja vitspaju. Haruldasematest taimedest kasvavad seal murulauk, väike ristik, sammaldest lamelehik, harilik hännik ja õrn hännik.

Kevaditi peatuvad poldril umbkaudu kahe nädala vältel rändlinnud, tegemist on ühe suurema lindude peatuspaigaga Lätis. Sealsed madalad alad on kevaditi sagedasti üle ujutatud. Rändeperioodil peatuvad seal laululuik, sinikael-part, kiivitaja, viupart, piilpart, kühmnokk-luik, väikeluik, hallhani, rabahani, valgepõsk-lagle, Kanada lagle, kalakajakas ja naerukajakas. Kaitsealal pesitsevad põldlõoke, kiivitaja, talvike, metsvint, salu-lehelind, põldvutt, soo-loorkull, väike-konnakotkas, sookurg, valge-toonekurg, kuldnokk, hallvares, levinuim pesitseja on seal aga kiivitaja.

Imetajatest elavad kaitsealal põder, metskits, punahirv, metssiga, kährik, saarmas, rebane, tuhkur, siil, mutt, valgejänes, kobras, rändrott, orav ja mügri. Kaladest elavad Užava jões lõhe, meriforell, haug, särg, turb, lepamaim, rünt, vimb, luukarits, ahven ja ogalik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]