Tüflopedagoogika

Allikas: Vikipeedia
Pimedate kooli peahoone Kuopios Soomes.

Tüflopedagoogika on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaegnägijate ja pimedate õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ja arendustegevusega.

Vaegnägijate ja pimedate õpetajat nimetatakse tüflopedagoogiks.

Tüflopedagoogika ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tüflopedagoogika alguseks loetakse 1784. aastat, kui Valentin Haüy asutas Pariisismaailma esimese pimedate kooli. 19. sajandi alguses levisid pimedate koolid ka Saksamaale ja Austriasse. 1819 ilmus seal ka esimene pimedatele mõeldud õpik (Johann Wilhelm Kleini "Lehrbuch zum Unterrichte der Blinden"). Pimedate arendamisel sai murdeliseks Louis Braille poolt 1825. aastal välja töötatud punktkiri ehk Braille kiri. Kuid esialgu kohtas see ometigi palju vastuseisu. Eestis rajati esimene pimedate kool (Tallinna Pimedate Kool) 1883. aastal.

Tüflopedagoogika Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis avati esimene pimedate kool 1883 Tallinnas. Koolis õppis neli õpilast, õppetöö toimus saksa keeles. Kuid juba 1886. aastal ehitati uus koolimaja Tõnismäele, kool lõpetas tegevuse 1914. aastal. Järgmine pimedate kool asutati 1922. aastal Tartus – Tartu Pimedate Töökool, kus õppis üheksa õpilast. 1925. aastal alustas tööd Pimedate Koolkodu. 1948. aastal eraldati sellest õppetöökojad ning moodustati kaks iseseisvat asutust: Tartu Pimedate Kool ja Pimedate Ühingu Tartu Õppe- ja Tootmiskombinaat. Praegu kannab see nime Tartu Emajõe Kool, mis on ainuke pimedate erikool Eesti. Tänapäeval on Eestis võetud suund kaasava hariduse poole. Sotsialiseerumise seisukohalt peetakse tähtsaks puudega lapse õppimist tavakoolis, kuigi leidub ka vanemaid, kes eelistavad panna lapse erikooli.

Tüflopedagooge[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]