Tõrva Linnaraamatukogu

Allikas: Vikipeedia
"Tõrva raamatukogu" suunab siia. Teise raamatukogu kohta vaata artiklit Tõrva lasteraamatukogu.
Tõrva Linnaraamatukogu

Tõrva linnaraamatukogu on Tõrva linna rahvaraamatukogu. Raamatukogu aadress on Männiku 5, 68605 Tõrva. 

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

14. detsembril 1909 andis Helme-Tõrva Hariduse Seltsi esimees A. Krimm seltsi koosistumisel liikmetele teada, et raamatukogu avatakse Tõrvas pühapäeval, 20. detsembril ning raamatute väljaandmine hakkab toimuma pühapäeviti kella 2–3 ja kolmapäeviti kella 1–2. Avamisaastal sisaldas raamatukogu 454 raamatut 517,24 rubla väärtuses.

1913. aastal oli Tõrva Haridusseltsi raamatukogu üks vähestest Valgamaa 55 haridus- ja karskusseltsi raamatukogust, mis töötas enam-vähem kindla korralduse järgi. Raamatukogu tegevus soikus esimeses maailmasõja ja sellele järgnenud Vabadussõja aastatel.

Raamatukogu avas uuesti oma uksed 1920. aasta teisel poolel. Seltsi juhatajaks sai kooliõpetaja Jüri Hansson. Seltsi raamatukoguhoidjaks-laenutajaks oli aastatel 1920–1923 Artur Freiwald (pärast eestistamist Priimets). 1923. aastal oli raamatukogul 200 alalist lugejat. See oli suurim Valgamaa raamatukogu, sisaldades 2151 eksemplari teoseid. 1924. aastal andis alevivalitsus raamatukogule 6000 marka toetust, tingimusega, et alevi elanikkonnale antaks raamatukogu tarvitamisel samasugused õigused, mis olid seltsi liikmetel.

1927. aastal sai Tõrva linnaõigused. Otsustati hakata raamatukogu rahaliselt toetama ja seega asus ta täitma linnaraamatukogu ülesandeid. Raamatukoguhoidjaks sai Paat.

1940. aastal töötas raamatukogu linnavalitsuse hoones ja täienes 100 raamatu võrra. 1941. aasta teisest poolest 1943. aasta septembrini töötas raamatukogus Aino Jakobson (Eerma). 1944. aastal sai linnavalitsuse üks hoone tiib pommitabamuse ja raamatukogu suleti mõneks ajaks.

1947. aastal oli raamatukogu asukohaks oli nüüdne Veski t 1 natsionaliseeritud majas 33 m2 üldpinnaga. Registreeritud lugejate arv oli 290. Raamatuid oli arvel 1571, aasta jooksul saadi juurde 197 raamatut.

1950. aasta septembris kolis raamatukogu uude asupaika Veski t 3. 1950. aasta oktoobris Tõrva Rajooni Raamatukoguks saamine tingis töömahu suurenemise, kuna tuli hakata metoodiliselt juhendama ka külaraamatukogusid. 1953. aastal muutis raamatukogu taas oma asukohta – koliti Tartu t 16. Tõrva Rajooni Raamatukogu juures oli ka lasteosakond, kuid 8. oktoobril 1953. aastal moodustai Tõrva linnas eraldi lasteraamatukogu. Sellest ajast on Tõrvas kaks raamatukogu.

1990. aastal kolis raamatukogu Tartu t 35 asuvasse majja. Ruumid Tartu tänava majas olid kitsad. 1993. aastal sai raamatukogu uued ruumid Männiku t 5 majja (kus ollakse tänini).

1998. aastal võeti kasutusele programm Kirjasto 3000. 21. detsembril 2001 sai Tõrva Linnaraamatukogu esimeseks kohaks piirkonnas, kus avati avalik internetipunkt (AIP).

2003. aastal raamatukogu renoveeriti.

2007. aastal läks raamatukogu üle täielikule elektroonilisele laenutusele.

Juhatajad/laenutajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Artur Freiwald (Priimets) 1920–1923
  • Paat 1927–?
  • Aino Jakobson (Eerme) 1941–1943
  • Emilie Eerme
  • Helgi Eerme (Teenurm)
  • Erna Naistem (Kroon) 1947–1950
  • Helju Riik 1950–1991
  • Linda Pirs ?-1991
  • Riina Virks (juhataja)1991–1994
  • Leelo Tamm 1991–1994
  • Tiina Rillo (juhataja) alates 1994
  • Helbe Sults alates 1994

Statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Statistika 2014. aasta seisuga

Kogud: 22 907

Kasutajad: 688

Külastused: 11 270

Laenutused: 18 701

Töökohad: 2

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Valgamaa rahvaraamatukogud 1920–2010. Valga, 2010
  • Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]