Tõivo Sarmet

Tõivo Sarmet
Sünniaeg	15. oktoober 1944 Tallinnas
Surmaaeg	13. november 2020 (76-aastaselt)
Rahvus	eestlane
Tunnustus	Lumeleopardi aunimetus, NSVL meistersportlane, mitmekordne Eesti meister

Tõivo Sarmet (15. oktoober 1944 Tallinn – 13. november 2020 Tallinn) oli Eesti alpinist (mägironija), Eesti esimese Džomolungma ekspeditsiooni organiseerija ja juht, Eesti mägironijatele kaheksatuhandeliste mäetippude avaja, paljude oluliste mägiekspeditsioonide korraldaja, mägimatkaja ja maailmarändur.

Ta vallutas kaks kaheksatuhandelist mäetippu, tema korraldatud olid Eesti esimesed Andide, Alaska, Himaalaja, Karakorami ja Džomolungma ekspeditsioonid. Ta oli kahekordne Eesti kõrgtõusude rekordi kaasautor, kahekordne Baltikumi meister alpinistlike kõrgtõusude alal (1999 ja 2001), Lumeleopardi aunimetuse kandja, NSV Liidu meistersportlane.

Elulugu

Tõivo Sarmet sündis 15. oktoobril 1944 Tallinnas Koplis. Ta lõpetas 1964. aastal Tallinna 18. Keskkooli (tänapäeval Kalamaja Põhikool). Aastatel 1964–1967 teenis Nõukogude armees. Lõpetas 1974. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse inseneri-ökonomisti erialal.

Töötas aastatel 1971–1991 AS Mainoris ja selle eelsetes asutustes eri ametikohtadel kuni osakonnajuhatajani, aastast 1991 oli OÜ Altius TS omanik ja juhatuse liige. Koolipõlves harrastas kergejõustikku, hiljem orienteerumist ja suusatamist.

Mägimatkajana

Tõivo Sarmet 1998. aastal

Tõivo Sarmet hakkas mägimatkamisega tegelema 1971. aastal, kui osales II r/k mägimatkal Kesk-Kaukaasias. 1976, 1977 ja 1980 osales tehniliselt keerukatel V r/k matkadel Pamiiris, Tian Shanis ja Matša mäesõlmes. Ise hakkas mägimatku organiseerima ja juhtima 1975. aastal. 1984 juhtis oma esimest tehniliselt keerukat ja laialdast vastakaja pälvinud V r/k mägimatka Kesk-Pamiiris, mille käigus püstitati rida siiani kehtivad mägimatkade tipptulemusi.

Kohe, kui 1988. aastal kaotati matkajatele piirangud tõusudeks mäetippudele, sidus Tõivo Sarmet oma matkamarsruutidesse kõik tolleaegse Nõukogude Liidu üle 7000-meetrised mäetipud. Neid pikki ja keerukaid marsruute läbides ühendas ta edukalt mägimatkamist alpinismiga, teostades seda iseseisvalt, kasutamata alpinismilaagrite abi.

Tõivo Sarmet Cho Oyu tipus 8201 meetri kõrgusel 11. oktoobril 1998

Tõivo Sarmet sooritas üle 30 kaugmatka, millest ligi pooled olid kõrgeima, V–VI raskusastmega, juhtinud üle 20 matka. Tema juhitud gruppide nimel on hulk Eesti mägimatkamise tipptulemusi: kõrgeima mäekuru läbimine – Umar Hajjami kuru Kesk-Pamiiris, 6100 m, 3A r/k, 1984.a, pikim ja kestvaim mägimatk – 378 km, 31 päeva, V r/k, Kesk-Pamiir, 1984, kõrgeim punkt, kuhu matka käigus tõustud – Juubeli mäetipp (6253 m; 2A; 1984), Han-Tengri mäetipp (7010 m; 5A; 1989), Lenini mäetipp (7134 m; 5A; 1990), Kommunismi mäetipp (7495 m; 5A; 1991). Ta on Eesti matkajatele uute keerukate matkarajoonide avaja: Kesk Tjan-Šani idaosa, Pamiiris Taga-Alai ahelik. Ta osales kuuel mägimatkajate turiaadil.

Tõivo Sarmet oli mitmekordne Eesti ja Tallinna meister matkamises, mägimatka tehnikas ja jääronimises, konkursi “Parim matkainstruktor” mitmekordne võitja, valitud 20. sajandi silmapaistvamate matkajate hulka, meistermatkaja. Ta kuulus EMF nõukokku ja EML juhatusse, oli pikka aega VMKK mägigrupi vanem, meistersportlane (1990).

Alpinistina

Tõivo Sarmet Carstensz Pyramidi (Lääne-Paapua) tipus 25. juulil 2008

Uute võimaluste avanedes alustas Tõivo Sarmet 1990. aastate keskpaiku mägiekspeditsioonide ja -reiside korraldamist maailma eri piirkondadesse. Laialdast vastukaja pälvisid tema korraldatud eestlaste esimesed retked-ekspeditsioonid Lõuna-Ameerikasse ja Alaskale. Kuigi Tõivo Sarmet pole end alpinistiks nimetanud, pigem seiklejaks, keerati just tema ettevõtmisel Eesti kõrgalpinismis uus lehekülg, tehti algust rahvusvaheliselt aktsepteeritavate tõusudega kaheksatuhandelistele mäetippudele. Ta kavandas ja juhtis eestlaste esmatõuse maailma tippmägedele Himaalajas ja Karakoramis, tipptulemuseks kujunes Eesti oma Džomolungma (Mount Everesti) ekspeditsiooni korraldamine 2003. aastal, mille käigus Alar Sikk tõusis esimese eestlasena 22. mail Džomolungma mäetippu ja heiskas seal Eesti rahvuslipu.

Tõivo Sarmet vallutas neli endise Nõukogude Liidu seitsmetuhandelist mäetippu (viienda üritus luhtus 7000 meetril), kaks kaheksatuhandelist mäetippu ja viie maailmajao kõrgeimale mäele.

Tõivo Sarmet oli kahekordne Eesti kõrgtõusude rekordi kaasautor: Kommunismi mäetipp 7495 m (1991) ja Cho Oyu mäetipp 8188 m (1998) ning kahekordne Baltikumi meister kõrgalpinismis (1999 ja 2001).

Tõivo Sarmetile oli antud Lumeleopardi aunimetus (1991).

Ta oli Mägiekspeditsiooni Klubi asutajaliige (1997) ja kuulus klubi juhatusse.

Valik Tõivo Sarmeti tõuse

• Elbrus, 5642 m, 1982, K-Kaukaasia, matka käigus
• Juubeli mäetipp, 6253 m, 1984, K-Pamiir, matka käigus
• Kljutševskaja sopka, 4750 m, 1986, Kamtšatka, matka käigus
• Han-Tengri, 6995 (7010) m, 1989, K-Tjan-Šani idaosa, matka käigus
• Estonia mäetipp, 6211 m, Pamiir, matka käigus
• Lenini mäetipp, 7134 m, 1990, Pamiir, traaversina, matka käigus
• Korženevskaja mäetipp, 7105 m, 1991, Pamiir, matka käigus
• Kommunismi mäetipp, 7495 m, 1991, Pamiir, matka käigus
• Tšapajevi mäetipu ribi (Petka), 6170 m, 1994, K-Tjan-Šani idaosa
• Džengiš (Pobeda mäetipp) (7439 m) mäetipu harjal kõrguseni 7050 m, 1994, K-Tjan-Šani idaosa
• Matterhorn, 4478 m, 1995, Alpid, Šveits
• Mont Blanc, 4810 m, 1995, Alpid, esimene Eesti grupp Itaalia poolt
• Aconcagua, 6960 m, 1997, Andid, Argentina, esimene Eesti grupp
• Cho Oyu, 8188 m, 1998, Himaalaja, esimesed eestlased kaheksatuhandelisel mäel
• Mount McKinley (Denali), 6194 m, 1999, Kordiljeerid, Alaska, esimene Eesti grupp
• Broad Peak, 8051 (8021) m, 2001, Karakoram, Pakistan, esimene Eesti ekspeditsioon
• Keenia mägi (5199 m) nõlval kõrguseni 5050 m, 2002, Keenia
• Kilimanjaro, 5895 m, 2002, Tansaania, traaversina üle läänepoolse läbimurde, Arrow liustik
• Großglockner, 3797 m, 2002, Alpid, Austria
• Džomolungma (Mount Everest) (8848 m) nõlval kõrguseni 7250 m, 2003, Tiibet, esimene Eesti ekspeditsioon
• Ararat, 5137 m, 2004, Türgi, esimene Eesti grupp
• Hvannadalshnjúkur, 2119 m, 2005, Island
• Chachani, 6075 m, 2007, Peruu
• Huascaráni (6768 m) nõlval kõrguseni 6550 m, 2007, Peruu, esimene Eesti grupp
• Puncak Jaya (Carstensz Pyramid), 4884 m, 2008, Lääne-Paapua
• Fuji, 3776 m, 2010, Jaapan, talvine tõus
• Orizaba (Citlaltepetl), 5747 m, 2011, Mehhiko, esimene Eesti grupp
• Ruapehu, Ngāuruhoe ja Taranaki (Egmonti) vulkaanid, 2012, Uus-Meremaa
• Brandbergi massiiv, 2014, Namiibia
• Kailashi välisring, 5660m, 2013, 2014, Tiibet
• Imet Gogo, 4075 m, Simieni mäed, Etioopia
• Kosciuszko mäetipp, 2019, Austraalia
• Uluru (Ayers Rock) massiiv, 2019, Austraalia.

Tõivo Sarmeti edukamad õpilased

Alar Sikk, Tarmo Riga, Raivo Plumer, Ivar Lai, Margus Proos, Heiki Erm jt.

Maailmarändurina

Tõivo Sarmet Karakorami ekspeditsioonil Broad Peaki taustal 2001. aastal

Maailmarändurina matkas Tõivo Sarmet paljudes maailma piirkondades ja riikides: Pamiiri ja Tjan-Šani mäed Kesk-Aasias (Tadžikistan-Kirgiisia-Türkmenistan-Usbekistan-Kasahstan; Gobi kõrb; Kaukaasia mäed (Gruusia – Svaneetia – Abhaasia – Musta mere rannik), Sajaanid ja Baikali ümbrus; Kamtšatka ja sealsed vulkaanid; Kesk- ja Lääne-Euroopa riigid, Soome-Karjala-Island; Argentina Andid ja Brasiilia kosed; Boliivia-Peruu Andid, järved, soolakud; Alaska ja USA läänerannik; Mehhiko-Guatemala mäed ja džunglilinnad; Himaalaja-Karakorami hiidmäed ja platood Indias-Nepalis-Pakistanis; Tiibet-Hiina-Jaapan; Lääne-Paapua džunglid ja metsarahvad; Uus-Meremaa; Bali saar; Keenia-Tansaania mäed ja tasandikud, üüratud loomapargid; Namiibia-Botswana-Zimbabwe kõrbed, jõed ja kosed, meeletud loomakooslused; Kagu-Aasia džunglilinnad ja -templid, kalliskivi maardlad; Etioopia mäed, vulkaanid ning termaalalad, kaljukirikud ja loodusrahvad; Sri-Lanka mäed ja džungliorud, budistlikud ehitised ja ürgsed mälestised; Jordaania kõrbealad iidsete ajaloomälestistega; Juudamaa eriliselt pühad paigad koos Surnumerega; Austraalia vaheldurikkus: kõrbed ja vihmametsad, kaljumäed ja siidised rannad, eksootloomad ja endeemsed taimed, jne.

Tunnustus

• Meistersportlane, nr 254095, 1990
• Lumeleopard, nr 470, 1991
• Baltikumi meister alpinismis, kõrgtõusud: 1999, 2001
• Vabariigi Valitsuse tänukiri, 2003
• Olümpiakomitee tänukiri, 2003
• Tallinna Linnavalitsuse tänukiri, 1997
• Valitud Eesti parimaks matkasportlaseks 8 korda: 1989, 1990, 1991, 1995, 1997, 1999, 2002, 2008.
• Valitud Eesti parimaks matkategelaseks: 2003.
• Autasustatud EML-i Põhjatähe matkateenetemärgi ja Põhjatähe matkajuhi märgiga.
• Suure Munamäe vaatetorni kõrval asuvale suurele kivile on paigaldatud meenutusplaat Tõivo Sarmeti juhitud Eesti esimese Džomolungma (Mount Everesti) ekspeditsiooni auks.

Teoseid

Tõivo Sarmet koos Alar Sikuga Džomolungma põhjasadulal 7070 meetri kõrgusel 2003. aasta mais

Tõivo Sarmet on koos Raivo Plumeriga kirjutanud mälestusteraamatu “Everesti päevik”, Pegasus, 2005.

Sarmeti ekspeditsioonidest on valminud kaks dokumentaalfilmi:

• “Cho Oyu”, Vesilind, 1998, autor Riho Västrik
• “Mount Everest”, 6 osa, BEC, 2003, autor Vahur Kersna.

Tõivo Sarmeti alpinismikogemusi on kasutatud ka filmitrikkide teostamisel filmides

• "Navigaator Pirx", 1978
• "Eraelu", 1998
• "Somnambuul", 2003

Ta kirjutas artikleid ja reisikirju ajakirjadele Horisont, Loodus, Adrenaliin ja Go, andis intervjuusid ajalehtedele ning esines raadiosaadetes ja telesaadetes:

• "Kilimanjaro on igale tervele inimesele jõukohane", Adreanaliin nr 8, 2006
• "Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot", Go nr 2, 2006
• "Säästuekspeditsiooniga esimesele kaheksatuhandesele", Go nr 5, 2008
• "Paapua – elu nagu filmis", Go nr 5, 2008
• "Kirsiõied, Fuji ja Baruto", Go nr 3, 2010
• "Eesti aastapäev Mehhiko tipus", Go nr 3, 2011

Isiklikku

Tõivo Sarmet oli abielus Õnne Sarmetiga (s. 15.12.1949), neil on kolm poega Tarvo (1976), Margus (1978) ja Jürgen (1986). Eelmisest abielust on ka poeg Ravo Sarmet (1970).

Tõivo Sarmet suri 2020. aastal koroonadiagnoosiga.

Pärandi jäädvustamine

Osa Tõivo Sarmeti suurearvulisest mägedest toodud kivimite kogust on eksponeeritud Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumi Kivitoas – eri mandrite tuntumate mäetippude otsast toodud kivid koos asukoha ja lugudega.

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamus on museaalina talletatud Tõivo Sarmeti mustast nahast matkasaapad, millega ta vallutas 1991. aasta augustiputsi ajal NSV Liidu kõrgeima mäe - Kommunismi mäetipu, olles koos kahe kaaslasega esimesed ja ainsad, kes nägid kommunistliku impeeriumi Nõukogude Liidu langemist Kommunismi-nimeliselt mäetipult.

Välislingid

• Mägiekspeditsioonide klubi koduleht
• Tõivo Sarmet "Eesti entsüklopeedias"
• Tõivo Sarmet "Eesti spordi biograafilises leksikonis"
• "Everesti päevik", kirjastus Pegasus
• "Mäe tipus voolab aeg sust läbi", ajakiri Loodus
• Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost.
• "Seitse lugu legendist" Õhtuleht
• In Memoriam Tõivo Sarmet