Mine sisu juurde

Tyrö kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Ingerimaa ajaloolised luteriusu kihelkonnad

Tyrö kihelkond oli ajalooline Ingerimaa kirikukihelkond, territoriaalne luteriusu Ingerimaa kiriku halduspiirkond Ingerimaal.

Kihelkonnakirik, Tyrö Jaani kirik (Церковь Святого Иоанна[1]) 1691/1791/1831. aastal[2] ehitatud kirik asus Tyrö (vene k. Martõškino külas, tänapäeval Lomonossovi linnas).

Tyrö kirik (ca 1900)
Tyrö Jaani kirik ( 2024), Lomonossovi linnas

Tyrö (rootsi k. Tyris[3]) kirikukihelkond moodustati Rootsi suurvõimu perioodil 1640[4]/1642. aastal[2] Nöteborgi lääni Dudersi pogostis[5], Tuutari kihelkonnakogudusest.

Peter von Köppeni Peterburi kubermangu 1851. aastal välja antud etnograafiline kaart:
nr. 1 vadjalaste asualad;
nr. 2 ingerlaste asualad;
nr. 3 äyrämöiste asualad;
nr. 4 savakote asualad;
nr. 5 eestlaste asualad;
nr. 6 karjalaste asualad;
nr. 7 saksa asunikekolooniate asualad

Tyrö (vene k. Tyrö, saksa k. Tyris (Martyschkina[6]) kirikukihelkond kuulus Ida-Ingerimaa praostkonda, Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Peterburi konsistooriumiringkonnas ja asus Venemaa keisririigi ajal Peterburi kubermangu Peterburi ja Peterhofi maakonnas[6].

1859. aastal kuulus Tyrö kihelkonnakogudusse 5 161[6], 1865. aastal 5 736, 1917. aastal 8 424, 1922. aastal 8 037, 1924. aastal 7 707[2] inimest.

Tyrö kogudus ja kirik suleti 1936. aastal.

Kirikuhoone tagastati Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku Tyrö kogudusele[7] 1991 ning hoonet restaureeritakse, taaspühitseti 1996. aastal.

Kihelkonna külad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tyrö kirikukihelkonda kuulusid Ingeri külad: Ahinkonnun Suokas, Ahinkontu, Ahokylä, Aliskala, Asikkala, Autio, Haisevaisi, Halosi, Hännisi, Hanttula, Hiukankylä (Pieni Piutusi), Hovinmätäs, Käkösi, Kangas, Kapakanmäki, Kasukanmäki, Kirppula, Kukkosi, Kuusoja, Kylänpää, Lankila, Latikan Soikkina, Latikan Suokas, Lautakota, Leppäsi, Liiha, Liikosi, Liimosi, Löytysi, Lukkala, Mielisi, Mustaoja, Mustasuu, Myllysi, Nastola, Notkola, Notkolan Soikkina, Penikkala, Pieni Seppälä, Piutusi, Pohjoisi, Porsas, Pronna, Reijola, Riikola, Ristikylä, Roitsa, Sahamylly, Seppälänmätäs, Simonkontu, Tammenkontu, Teppois-Soikkina, Teppola, Tieriikola, Tujusi, Tyrönkylä, Usinkontu, Vahviaisi, Vanhakontu, Vihkola, Yhimäki, Ylikylä [8][2].

  1. kaardil
  2. 1 2 3 4 "Приход Tyrö / Тюрё, Мартышкино — Приходы Ингерманландии на Инкери.pу". Vaadatud 28.03.2017.
  3. Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865. s. 141
  4. Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 32, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
  5. Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 138, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
  6. 1 2 3 Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 93
  7. Приход Тюрё. Кирха Святого Иоанна | Ломоносов, Санкт-Петербург, tyroe.ru (vaadatud 19.01.2026)
  8. Tyrön seurakunnan kylät, Suomen Sukututkimusseura. Tietoja Suomen seurakunnista (vaadatud 14.01.2026)
  • Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, seite 93–94
  • Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865. s. 141-142, 12. Tyris.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]