Tuzla saar

Allikas: Vikipeedia
Tuzla saar
Satelliidifoto Kertši väinast ja Krimmi sillast, mille keskel on Tuzla saar
Satelliidifoto Kertši väinast ja Krimmi sillast, mille keskel on Tuzla saar
Ümbritseb Kertši väin
Koordinaadid 45° 16′ 0″ N, 36° 33′ 0″ E
Pindala 2,1 km²
Pikkus 6,7 km Muuda Vikiandmetes
Laius 700 m Muuda Vikiandmetes
Elanikke
(asustamata)

Tuzla saar (ukraina keeles Тузла, vene keeles Тузла, krimmitatari keeles Тузла; türgi keelest "tuzla" – soolane, soolalahus, otsetõlkes: soolapann) on Kertši väina keskel asuv liivane laid, mis asub sääri kujul Kertši poolsaare läänes ja Tamani poolsaare vahel idas. Saar tekkis Tamani poolsaare osast pärast 1925. aasta tormi.

Kertši väin ühendab Aasovi merd ja Musta merd. Halduslikult on Tuzla saar osa Krimmi idaosas asuvast Kertši vallast.[1]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Ametlikult saarel püsiasustus puudub; aga sellel oli piirijaam (Ukraina piirivalveteenistus), väike kalapüügiasula koos mõne eraaia krundiga ja kaks puhkekeskust "Albatross" ja "Kaks merd". Saare elektrit varustavad kaks diiselelektrijaama. Saarel on ka kai ja helikopteriplats. Teine kaluriasula lähedal asuv kai on kriitilises seisukorras ja ei ole kasutusel. Mööda saart kulgeb kaks betoonkattega teed. Maist oktoobrini töötab kuurordis "Kaks merd" kauplus.

Saart kasutati 2018. aasta mais avatud Krimmi silla ehitamisel, mis ühendas Krimmi Venemaaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tuzla saar tekkis siis, kui Tamani poolsaart jätkanud säär kannatas 1925. aasta suure tormi ajal ulatusliku erosiooni all.[2] Iidsetel aegadel (2500 aastat tagasi) oli merevee tase praegusest neli meetrit madalam, mis tähendas, et tänapäeva Tuzla asupaigas asus üsna ulatuslik maa-ala, mis kuulus Tamani poolsaarele. Tamani poolsaar ise kuulus sel ajal Kubani deltasse ja seda eraldasid ülejäänud maast jõekanalid, mis suundusid Aasovi ja Musta merre. Mõned ajaloolased identifitseerivad Tuzlat kui Alopeka saart, mida on maininud iidsed autorid ja mis asub Kimmeri Bosporuse vetes, ja kui saar liitus perioodiliselt Bosporuse väina Aasia rannikuga, kasutati saadud punutist sissepääsuna. läbipääs Kimmeri Bosporuse kitsaima osa kaudu, mis asub Alopekoy ja Bosporuse Euroopa ranniku vahel. Teised ajaloolased ja geoloogid lükkavad sellise hüpoteesi ümber, arvates, et iidsetel aegadel ei eksisteerinud ei saart ega Tuzla säärt.

Enne Nõukogude Liidu osavõttu Teisest maailmasõjast 1941. aastal kuulus see Krimmi oblastile, millest sai omakorda 19. veebruaril 1954 Ukraina NSV osa, millest pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal sai Ukraina riik.

2003. aasta vaidlus[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tuzla saare konflikt

2003. aasta oktoobris tekkis Ukraina ja Venemaa vahel territoriaalne vaidlus saare kuuluvuse üle. Venemaa võimud väitsid, et 1954. aasta Krimmi üleandmine Ukrainale hõlmas ainult Krimmi mandriosasid, kuigi Tuzla saar oli olnud halduslikult Krimmi osa aastast 1941.[3]

Vene pool asus Tamani poolsaarelt saare poole tammi ehitama, et erodeeritud poolsaar elustada ilma eelnevate konsultatsioonideta Ukraina valitsusasutustega.[4] Pärast seda, kui 3,8 km pikkuse tammi ehitamine peatati täpselt Vene-Ukraina piiril, oli tammi ja saare vahe 1200 meetrit. Tamm suurendas veevoolu intensiivsust väinas ja saare seisundi halvenemist. Olukorra halvenemise ärahoidmiseks rahastas Ukraina valitsus maapealseid töid väina sängi süvendamiseks. Ukraina keeldus väina mõlema riigi siseveena tunnustamast kuni 2003. aastani.

21. oktoobril 2003 arreteeris Ukraina piirivalveteenistus Ukraina riigipiiri ületanud Venemaa puksiirlaeva "Truženik", mis teostas saarel foto- ja videovalvet. Pärast juhtunut koostati vastav protokoll ja laev anti üle Venemaa piirivalveametile. 23. oktoobril 2003 andis Ukraina parlament välja resolutsiooni, et "kõrvaldada oht Ukraina territoriaalsele terviklikkusele, mis ilmnes Venemaa Föderatsiooni tammiehituse tagajärjel Kertši väinas". Juhtumi põhjalikumaks uurimiseks moodustati ajutine parlamendi erikomisjon.

30.–31. oktoobril 2003 algasid Ukraina ja Venemaa läbirääkimised, mis viisid paisu ehituse peatamiseni.[2] Konflikti tõttu paigaldati 2. detsembril 2003 saarele Ukraina piirivalvejaam. 5. detsembril 2003 andis Ukraina valitsuskabinet välja määruse nr 735p kiireloomuliste meetmete kohta saare päästmiseks. 4. juulil 2004 andis Ukraina valitsuskabinet välja korralduse nr 429p, mis nägi ette kaldatugevdusrajatiste ehitamist ja elanike teisaldamist üleujutusaladelt.

Pärast 2003. aasta konflikti andis Krimmi ülemnõukogu korralduse rajada saarele uus asundus. Kertši linnavalitsus keeldus aga 6. septembril 2006 sellist asulat loomast, kuna see läks vastuollu linna haldusterritoriaalse koosseisuga.

Kaugus Tamani poolsaarelt ulatuva lõpetamata tammini oli umbes 100 meetrit, kusjuures vee sügavus piki endist madalat ei ületanud 60 cm.

Läbisõiduõiguse vaidlused lahendati 2003. aastal sõlmitud kahepoolse koostöölepinguga Aasovi mere ja Kertši väina kasutamisel,[5] mis muutis need veekogud ühiseks mõlema riigi siseveteks, kuid uued pinged tekkisid pärast 2014. Krimmi ja Sevastopoli annekteerimine Venemaa poolt.

Alates 2014. aasta Krimmi kriisist[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklites Krimmi annekteerimine ja Kertši väina sild

Pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aasta märtsis, on äsja asutatud Krimmi võimud andnud saare Venemaa keskvalitsuse valdusse ja seda kasutati hüppelauana uuele sillale, mis ühendab Krimmi Venemaaga.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Земли острова Тузла, через который проходит Крымский мост, переданы в собственность РФ". ТАСС. Vaadatud 4. aprillil 2019.
  2. 2,0 2,1 "Russian-Ukrainian dispute over Tuzla escalates". www.ukrweekly.com. 26. oktoober 2003. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2020. Vaadatud 3. augustil 2018.
  3. [https://books.google.dk/
  4. Murphy, Kim (3. november 2003). "Russia-Ukraine Ties Founder on the Shore of Tiny Isle". Los Angeles Times. Vaadatud 3. augustil 2018.
  5. Kozelsky, Mara (22. november 2018). "The Kerch Strait and the Azov Sea". Oxford Scholarship Online. 1. DOI:10.1093/oso/9780190644710.003.0008.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]