Tunnitorn

Tunnitorn

Tunnitorn (rumeenia keeles Turnul cu Ceas, 'kellaga torn'; saksa keeles Stundturm) on hoone Sighișoaras, tsitadelli peasissekäik.

64 m kõrgune torn on nähtav igast linna nurgast. Torni otstarve oli kindluse peavärava kaitsmine ning aastani 1556 töötas seal ka linnavalitsus.

Ajalugu

Torni ehitamist alustati 13. sajandi lõpus ning see valmis 14. sajandil. See oli algselt lihtne liiva- ja jõekivist kolme korrusega torn. Ehituse esimene etapp oli sarnane Rätsepate torniga. Alumise korruse müüride paksus on 2,35 meetrit, teisel ja kolmandal korrusel 1,30 meetrit. Nurkades kasutati basaltkivist plaate. 16. sajandil lammutati vana katus ning tornile ehitati tellistest juurde kaks korrust. 1676. aastal tulekahjus hävinud tornikatus ehitati uuena 1677. aastal ning viie torniga barokk-katuse näol oli tegemist erakordse arhitektuurisaavutusega.

Tunnitorn on Sighișoara sümbol ja hoolimata sellest, et kõik teised tornid kuulusid mitmesugustele gildidele, oli Tunnitorn avalik hoone. Selles paiknes linnavalitsus ning linnaorkester. Alates 19. sajandist on seal Sighișoara ajaloomuuseum. 1964. aastal moderniseeriti torn elektrimootoriga; säilitamaks selle arhailist välimust, jäeti kell puutumata.

Arhitektuur

Sighișoara Tunnitorn on ristkülikukujulise põhja ja massiivsete seintega prisma. Põhja mõõdud on 12 x 8,66 m. Tornil on neli korrust ja vaateplatvorm. Torni põhjast katuse servani on 30 m. Katuse kõrgus on 34 m, seega on katus kõrgem, kui torn ise. Tunnitornil on mitu kohaliku võimu sümbolit: katuse nurkades paiknevad neli 12,5 m kõrgust torni sümboliseerivad riikliku autonoomsuse väljakuulutamist ja karistuste täideviimist surmanuhtluseni välja. Torni kella, paljusid kujusid torni sisemuses ning tipus paiknevat 1-meetrise diameetriga kuldset kera peetakse samuti avaliku võimu sümboliteks. Tornis on kaks kellamehhanismi – üks puidust, teine metallist. Kahel küljel on 2,3-meetrise läbimõõduga numbrilaud käsitsi värvitud musta ja kuldset värvi kellanumbritega. Üks kella numbrilaudest paikneb tsitadellipoolsel küljel, teine on suunaga künka jalamil oleva linna poole. Kella numbrilaudade kõrval vasakul on seinaorvad sümboolsete kujukestega. Tsitadellipoolses seinaorvas on kolmel tasandil järgmised kujud:

• Rahujumalanna (all vasakul), hoidmas enda käes oliivioksa ja trompetit.
• Väike trummilööja (paremal küljel), kes oma paremas käes oleva haamriga lööb väikest pronksist trummi.
• Õigus ja Õiglus (keskel). Kaks naisefiguuri sinistes kleitides domineerivad selles kompositsioonis, olles teistest suuremad. Õigusel on silmadel side ja ta on tõstmas mõõka, Õiglus hoiab käes kaale.
• Päev ja Öö (üleval), mis on kinnitatud metallist hingele, on justkui kaks inglit. Päeval on pea ja südame leek kätes põlemas ning Öö hoiab kummagi käega tõrvikut. Nende eesmärk oli näidata päevast ja õhtust aega kindluse töölistele.

Linnale suunatud seinaorvas on vaid kaks sektsiooni.

• All vasakul on teine väike trummilööja (identne tsitadellipoolsel küljel olevaga) ning paremal on timukas hoidmas kurjategijatele hoiatuseks käes piitsa ja sõjakirvest.

Keskel paiknevad pöörleval alusel seitse puidust kujukest, mis igaüks esindavad üht nädalapäeva. Igal südaööl pöörleb alus vasakult paremale ja toob linnaelanikele esile uue päeva kujukese.

Seitsme nädalapäeva kujud

Pühapäev

Laupäev

Esmapilgul paistavad seitse kujukest esindavat ainult seitset nädalapäeva, kuid tegelikult kujutavad nad seitset antiikset jumalust, seitset planeeti ja seitset metalli.

• Esmaspäev – naissoost kuju, riietatud sinisesse kleiti, hoidmas käes vibu ja noolt ning peakohal on tal poolkuu – hõbeda sümbol. Öö kaitsja või armuke, kreeklastele Artemis ja roomlastele Diana. Pidevalt muutuv küttimise ja naisloomuse jumalanna.
• Teisipäev – punase särgi ja sinise vestiga, kiivrit kandev mees on alkeemiline sümbol rauale. Lisaks sümboliseerib ta Arest (Marsi) kandmas oda, et luua sõduri välimust.
• Kolmapäev – meesfiguur kandmas punast jakki ja rohelist vesti ning kreeka jumala Hermese ja roomlaste jumala Mercuriuse omadusi: paremas käes heeroldikepp ning vasakus rahakott. Ta kiivril on kaks tiiba ja jalas saapad näitamaks, et on jumalate sõnumitooja, kes liigub kiiresti levitatsiooni abil. Tema peas olev sümbol on hermafrodiitse loomuga ja sümboliseerib elavhõbedat – metalli, mis suudab teisi metalle allutada. Üldiselt usutakse, et Hermes oli kaubanduse ja varaste jumal, kuid tegelikult oli ta esoteerilisi teadmisi ja saladusi toov sõnumitooja, nähtava ja nähtamatu maailma vahemees. Mercuriusel (Hermesel) pole saksa mütoloogias vastet. Kolmapäeva saksakeelne nimetus Mittwoch tähendab kesknädalat.
• Neljapäev – Jupiteri või Zeusi kujutav figuur, peas kuldne kroon nagu keskaja kuningal, kandmas punast särki ja kärbinahkset keepi. Tema parem jalg on gloobusel, sümboliseerimaks universaalsust. Paremas käes hoiab ta välgu ja vasakus kõue sümbolit. Jupiter on indoeuroopa kultuuris päikeselise taeva jumal, kellele kõu allub. Sakslaste nimi talle on Donnar ja sealt tuleb ka nädalapäeva nimetus Donnerstag. Peas kannab ta tina alkeemilist sümbolit, ta on metallide kaitsja, mitte-korrodeeruv ja uute sulamite looja.
• Reede – naissoost tegelane, kes sümboliseerib Aphroditet ja Venust, ilu ja armastuse jumalannat. Tiivuline figuur hoidmas peeglit, et saaks oma ilu imetleda. Ta kannab rohelist seelikut ning ta rind ja jalg on paljastatud. Ta kannab peas vase sümbolit, punane metall sümboliseerib iha, mida alati seostatakse rohelise maaga, mis sümboliseerib ilu. Sakslastele on reede jumalanna Freyja päev (Freitag), kes on ka armastuse jumalanna.
• Laupäev – kuju, mis esindab Saturni – vanade jumalate isa. Roomlastel oli Saturn Cronos, titaanist Kreeka põgenik Itaalias, kes õpetas roomlastele põllumajandust ja kelle auks tähistati Saturnalia püha, kui rahvast toideti riigi kulul.
• Pühapäev – kujutatud naissoost figuurina, kes kannab sinist särki, punast seelikut ja laia vööd. Tema pea ümber olev kuldne kiirtega sõõr sümboliseerib kulda. Roomlastele ja kreeklastele oli Päike jumal (vastavalt Sol või Helios), kuid seda kujukest naisena luues näitab autor, et võttis arvesse, et Päike on saksa keeles naissoost sõna (Die Sonne).