Tulusepüük

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tulusepüük (saarte murdes toosepüük[1], ka tuluselkäimine, aelkäimine) on madalas vees tulevalgel ahinguga kalapüüdmine.[2]

Tulusepüük on kogu Euraasias vanimaid kalapüügiviise. Eestis käidi tulusepüügil 20. sajandi alguseni peamiselt kevadel (ka sügisel), tavaliselt väikese lameda põhjaga paadiga.[3] Püüti üldjuhul haugi tema kudemisajal. Vee valgustamiseks tehti paati lõke kas liivaga täidetud pajas või laudadele mätastest-savist tehtud tulekindlal alusel ehk patsasel. Uuemal ajal tehti tuli ka raudhargile ehk tuluserauale.[4] 20. sajandil kasutati rohkem tõrvikuid, laternaid ja lampe. Tulusepüük kui röövpüük keelati 1920. aastatel.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Väike murdesõnastik, [1] (Vaadatud 06.02.2021)
  2. Eesti keele seletav sõnaraamat, 2009. [2] (vaadatud 07.02.2021)
  3. 3,0 3,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 311
  4. Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 220

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]