Mine sisu juurde

Tuletõrjesport

Allikas: Vikipeedia

Tuletõrjesport on spordiala, mis ühendab kehalise võimekuse, meeskonnatöö ja tuletõrje erialase oskusteabe. Selle käigus simuleeritakse päästetööde elemente, näiteks veevooliku kerimist, konksredeliga ronimist ja tulekustuti kasutamist.[1]

Tuletõrjespordi algus ulatub 1930. aastatesse, kuid ametlikult peetakse selle sünniaastaks 1937. aastat, mil toimusid esimesed üleliidulised tuletõrjespordivõistlused NSV Liidus. Spordi eesmärk oli parandada päästetöötajate füüsilist ettevalmistust ja populariseerida päästeteenistust ühiskonnas.[2]

Pärast NSV Liidu lagunemist jätkus spordiala areng iseseisvates riikides, kus loodi rahvuslikud föderatsioonid ja jätkati võistlusi. 2001. aastal asutati Rahvusvaheline Tuletõrjespordi Föderatsioon (International Sport Federation of Firefighters and Rescuers – ISFFR), mis korraldab maailmameistrivõistlusi ja koordineerib rahvusvahelist koostööd [3].

Võistlusalad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuletõrjesport koosneb mitmest võistlusalast, mis nõuavad nii individuaalset kui ka meeskondlikku sooritust[1][3]:

  • 100 meetri takistusjooks – sportlane jookseb takistusribal, mis sisaldab redelist üle jooksmist ja veevooliku ühendamist[3];
  • Tornijooks – võistleja peab ronima mitmekorruselise treeningtorni tippu konksredeli abiga[3];
  • 4 × 100 m teatejooks – meeskondlik ala, kus iga osaleja läbib takistusraja ja annab teatepulga üle[3];
  • Mootorpumba kasutamine – meeskond paigaldab ja kasutab mootorpumpa, et ühendada veevoolikud ja suunata vesi märklauale[3].

Tuletõrjesport Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Tuletõrjesport Haapsalus (1984)

Eestis on tuletõrjesport pika traditsiooniga. Esimesed võistlused toimusid juba 1950. aastatel. Pärast iseseisvuse taastamist loodi Eesti Tuletõrjespordi Liit, mis korraldab meistrivõistlusi ja esindab Eestit rahvusvahelistel võistlustel.[4]

Tuletõrjesporti harrastavad Eestis nii kutselised päästjad kui ka vabatahtlikud. Noorte seas on see spordiala osa päästevaldkonna huviharidusest.[4]

Tähendus ja eesmärk

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuletõrjesport täidab mitut eesmärki:

Lisaks sellele pakub spordiala võimalust rahvusvaheliseks koostööks ja kogemuste vahetamiseks.[3]

Rahvusvaheline koostöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuletõrjesporti edendab Rahvusvaheline Tuletõrjespordi Föderatsioon (ISFFR), mille liikmete seas on üle 20 riigi.[3] Korraldatakse Euroopa ja maailmameistrivõistlusi, kus osalevad ka Eesti sportlased.[3][5] Viimastel aastatel on tuletõrjesporti arendatud ka Aasias, eriti aktiivsed on Hiina RV, Kasahstan ja Mongoolia.[3]

Seosed teiste spordialadega

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi tuletõrjesport on spetsiifiline, on sel ühiseid tunnuseid kergejõustiku, militaarvõistluste ja päästespordiga, näiteks Toughest Firefighter Alive või Firefighter Combat Challenge.[6]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Tuletõrjespordi tutvustus - Tuletõrjesport". Päästeamet. Vaadatud 22. aprillil 2025.
  2. Tšehhi Päästeakadeemia arhiivmaterjal – "History of Firefighter Sports", 2020
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 ISFFR maailmameistrivõistluste ametlik koduleht ja võistlusreeglid
  4. 4,0 4,1 4,2 "Tuletõrjespordi areng Eestis". Päästetöö. 2019.
  5. "Avaleht". Eesti Tuletõrjespordi Liit. Vaadatud 22. aprillil 2025.
  6. "Firefighter Challenge League". Firefighter Challenge League (Ameerika inglise). 24. aprill 2025. Vaadatud 22. aprillil 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]