Mine sisu juurde

Tuhandenäoline kangelane

Allikas: Vikipeedia

"Tuhandenäoline kangelane" ("The Hero with a Thousand Faces") on Joseph Campbelli raamat. Selle esmatrükk ilmus 1949, tõlge eesti keelde 2005 (tõlkijad Maarja Valk ja Ülo Valk, väljaandja Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon).

Eessõna: Monomüüt

[muuda | muuda lähteteksti]

Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung ning nende järgijad on ümberlükkamatult näidanud, et müüdi loogika, kangelased ja teod elavad tänapäeval edasi unenägudes. Noor mees näeb unes, et tapab kogemata oma isa, kes manitses teda naise juurde tagasi minema, ning ema lohutab ja suudleb teda. Selle asemel et rakendada oma vaimuenergia abieluprobleemide lahendamisele, tuleb ta tagasi olukorda, kus ta võistleb isaga ema armastuse pärast. Inimesed vajavad kõige kauem ema rinda; ema jääb neid kaitsma maailma ohtude eest, nii et üsasisene aeg läheb otsekui pikemaks. Ema koos lapsega jäävad üheks füüsiliseks ja psühholoogiliseks ühikuks. Kui ema jääb kauaks ära, tekib lapses pinge ja agressiivsus. Agressiivsus tekib ka siis, kui ema last takistab. Lapse esimene armastuse objekt on ka tema esimene vaenulikkuse objekt, ja tema esimene ideaal, millest saab õndsuse, tõe, ilu ja täiuslikkuse kujutluste teadvustamata alus, on madonna ja Bambino (lapse) ühtsus. Isa näol tungib sellesse õndsusse esimest korda radikaalselt sisse teine reaalsusjärk, mistõttu laps kogeb isa eeskätt vaenlasena. Ta kannab isale üle agressioonisüüdistuse, mis algselt oli suunatud halvale, eemal olevale emale, kusjuures iha hea, kohal oleva, toitva ja kaitsva ema järele jääb alles. Sellel väikelapsele omasel jaotusel surmatungi (Thanatos) ja armastustungi (libiido; Eros) vahel põhineb Oidipuse kompleks, mis Freudi järgi on põhjus, miks täiskasvanud ei käitu ratsionaalselt.