Tugiisik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tugiisik on inimene, kes tegeleb sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi vajava inimese aitamisega. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.[1]

Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine.[1] Abivajajale pakutakse kõrvalabi igapäevaeluga toimetulekul ja suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. Tugiisikuteenus on mõeldud lastele ja täiskasvanutele.[2]

Ka rahvusvahelise kaitse saanutele Eestis tugiisikuteenust Eesti Pagulasabi. Tugiisikuteenuse eesmärk on aidata Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse saajatel saavutada iseseisev toimetulek ja väärikas elu. Selle eesmärgi saavutamiseks viib tugiisik rahvusvahelise kaitse saanud perekonnad vajadust mööda kokku teiste abistajatega (nt kool, lasteaed, Töötukassa).  Tugiisik aitab rahvusvahelise kaitse saajatel teha informeeritud valikuid, pidades seejuures silmas kaitse saaja enda eesmärke ja vastutust.

Tugiisikuteenuse eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada inimesi, sh lapsi, kes iseseisvalt ei ole võimelised oma elus hakkama saama. Selleks pakutakse neile oma võimete kohaselt kõrvalabi, et isiku põhivajadused oleksid rahuldatud. Abi andmise eesmärk on aidata inimesed taas oma elu peale. Olukorrad, kus isik võib vajada sotsiaalteenust, on erinevad: sotsiaalsed, majanduslikud, psühholoogilised või tervislikud.[2]

Tugiisikuteenuse pakkujad[muuda | muuda lähteteksti]

Tugiisikuteenust pakuvad kohalik omavalitsus, riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu, füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Tugiisikul on õigus, ennem lepingu allkirjastamist, kliendiga kohtuda.[3]

Nõuded tugiisikuteenust osutavale personalile[muuda | muuda lähteteksti]

Et teenuse pakkuja ja saaja koostöö oleks tõhus, peab tugiisik olema täisealine isik, kes on soovituslikult läbinud tugiisikukoolituse või kes on töötanud abivajavate inimestega. Tugiisik peab sobima abivajajaga.[3]

Tugiisiku töö põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Tugiisikud peaksid oma töös järgima järgmisi põhimõtteid:

  • tagada laste heaolu ja õigused;
  • respekteerida peret, sh austada nende kultuuri, maailmavaadet, usulisi tõekspidamisi, hoiakuid ja väärtusi;
  • järgida pere väärtusi ja nende nägemusi. Keskendudes pere soovidele ja sellele, mis juba toimib ning mis aitab kaasa eesmärkide saavutamisele. Sekkumist töös keskendutakse klientide seatud eesmärkide saavutamiseks nende tugevustele, oskustele, teadmistele ja soovidele;
  • soodustada ja toetada pere iseseisvust, püüda vältida sõltuvussuhte tekkimist;
  • toetada partnerlussuhet tugiisiku ja perekonna vahel, et tulla toime emotsionaalsete raskustega;
  • ja anda pidevat tagasisidet.[4]

Tugiisikuteenus lapsele[muuda | muuda lähteteksti]

Tugiisik on lapsele abiks, õpetab ja julgustab teda igapäevaelus toime tulema. Abi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse arendamises. Teenuse eesmärk on tagada lapsele turvaline ja toetav kasvukeskkond.[5]

Tugiisikuteenus haridusasutuses[muuda | muuda lähteteksti]

Pakkudes teenust haridusasutuses, kaasatakse tugiisik last toetava personali tugivõrgustikku. Koostöös õpetajate ja tugipersonaliga määratakse osaliste rollid seoses lapse abistamise ja õpetamisega. Haridusasutuses käiva lapse puhul jagab tugiisikule teavet lapse individuaalse arenduskava kohta õpetaja või lapsevanem. Tugiisik tegeleb lepingu alusel ühe konkreetse lapsega kokkulepitud tingimustel, toetades teda õppeprotsessis.[6]

Tugiisikuteenus täiskasvanule[muuda | muuda lähteteksti]

Täiskasvanu tugiisikuteenus sõltub sihtrühmast. Kliendi võimeid arvesse võttes on tugiisiku tööülesanneteks abistada klienti asjaajamisel, pakkuda talle emotsionaalset tuge, vahendada talle kogemusi või teavet jne. Tugiisik motiveerib, julgustab ja juhendab klienti konkreetsetes toimingutes või õppimises. Tugiisiku töö ei ole teha abivajaja eest toiminguid ära.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Sotsiaalhoolekande seadus. 3. jaotis: Tugiisikuteenus Elektrooniline Riigi Teataja
  2. 2,0 2,1 Sotsiaalhoolekande seadus. (2015). Riigi Teataja I, 30.12.2015, 5. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005
  3. 3,0 3,1 3,2 Sotsiaalministeerium. (2014). Tugiisikuteenus täiskasvanule. Loetud aadressil https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Muud_toetused_ja_teenused/sotsiaalministeerium_tugiisikuteenus_taiskasvanule.pdf
  4. Austrin, M. (2017). Tugiisikuteenuse kättesaadavus lasteaia, ealiste erivajadustega laste seas Viljandimaa näitel. (Lõputöö). TÜ Pärnu kolledž, Pärnu.
  5. Sotsiaalministeerium. (2014). Tugiisikuteenus lapsele. Loetud aadressil https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Muud_toetused_ja_teenused/sotsiaalministeerium_tugiisikuteenus_lapsele.pdf
  6. Sotsiaalkindlustusamet. (s. a.). Tugiisikuteenus raske ja sügava puudega lapsele. Loetud aadressil https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaalteenused/Abiks_spetsialistile/tugiisikuteenus.pdf