Tsikmä

Tsikmä
Tsikmä
mäemari	Цикмä (Tsikmä)
niidumari	Чыкма (Tšõkma)
vene	Козьмодемьянск (Kozmodemjansk)
	Kozmodemjanski lipp Kozmodemjanski vapp
	Pindala: 13,4 km²
	Elanikke: 19 355 (2023)
	Koordinaadid: 56° 21′ N, 46° 34′ E

Tsikmä ehk Kozmodemjansk (mäemari keeles Цикмä) on linn Venemaal Mari Eli Vabariigis. Tegemist on nii mäemari rahva kui ka Mäemari rajooni keskusega. Linn asub Volga (Tšeboksarõ veehoidla) parempoolsel kaldal.

Ajalugu

1551. aastal maabus maride kindluse Tšikma juures Ivan Julm pärast Kaasani vallutamist. Pärast maride alistamist venelaste poolt 1583. aastal rajati Kozmodemjansk kindlusena samale kohale. Linn on venekeelse nime saanud pühakute Kuzma ja Demjanini järgi, sest nende nimepäeval oli Ivan Tšikma alla saabunud.^[3]

Volga ääres paiknevast Kozmodemjanskist kujunes arvestatav kaubanduskeskus ning asula sai 1781. aastal linnaõigused. Sealt läks läbi Moskva–Pekingi kaasaegne kaubatee ja toimusid suured kaubalaadad. 1858. aastaks elas linnas umbes 5000 elanikku ja linn oli kogu 19. sajandi jooksul puidukaubanduse keskus. Esimene haigla asutati 1868. aastal, pank 1875. aastal, raamatukogu 1882. aastal ja trükikoda 1891. aastal.^[3]

1989. aastal elas seal 24 400 elanikku, kellest 29% moodustasid marid.^[3]

Vaatamisväärsused

Tänapäeval Tsikmä kaubalinnana ei toimi ja linn areneb nagu tüüpiline Kesk-Venemaa linn. Hästi ja kompleksselt on linna madalamas osas säilinud 19. sajandil ehitatud puunikerdustega majad, mäel asuvad peaasjalikult nõukogudeaegsed majad. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel võib linna elanikkonna laias laastus jagada venelasteks (2/3) ja marideks (1/3), loomulikult on vähesel määral esindatud ka teised rahvused.^[4]^[3]

Mari esimese suure kunstniku, ühiskonnategelase ja akadeemiku Aleksandr Grigorjevi nime kandev kunsti- ja koduloomuuseum asub Tsikmäs. Muuseumi allkorrusel asub ajalooline väljapanek, üleval kunst.^[4]

Kõrgel Volga jõe kaldal tegutseb mäemari vabaõhumuuseum, mis avati 1983. aastal Kozmodemjanski linna 400. aastapäevaks. Selle rajamisel ühendasid oma jõud Mäemari rajoonivalitsus ning kohalikud kolhoosid-sovhoosid. Muuseumis on üle 60 hoone. Kunagi on muuseum teinud koostööd ka Eesti vabaõhumuuseumiga.^[4]

Viited

↑ http://maristat.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_ts/maristat/resources/6c4399804bb63a8fb954ff0201bee476/territoria+MO_2013.htm.
↑ Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2023 года.
1 2 3 4 Jaak Prozes (25.03.1993). ""Marid, kes elavad "mägedes""". Päevaleht.
1 2 3 Heiko Kruusi (01.01.2019). Soome-ugri sõbrad bussiga Marimaale ja tagasi. Soome-Ugri sõlmed. Lk 141-143.

Välislingid

http://pages.marsu.ru/kuzma/

[wd-5289c4d65dc2401638cc7686b26d60f4b3aa57ce-1] ttp://maristat.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_ts/maristat/resources/6c4399804bb63a8fb954ff0201bee476/territoria+MO_2013.htm.

[wd-685ca01956298ccc3fe7f0849a2805d5407d2615-2] Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2023 года.

[:0-3] 1 2 3 4 Jaak Prozes (25.03.1993). ""Marid, kes elavad "mägedes""". Päevaleht.

[:1-4] 1 2 3 Heiko Kruusi (01.01.2019). Soome-ugri sõbrad bussiga Marimaale ja tagasi. Soome-Ugri sõlmed. Lk 141-143.

[1]

[2]

[3]

[4]