Trooja sõda

Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka tegelikult aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr.

Sõja põhjused

Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas, tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas külaliste sekka kuldse õuna, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, kes neist on kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate valitseja Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub.

Jumalannad läksidki Parise juurde ning iga jumalanna üritas kingitustega meelitada Parist õuna enesele andma. Hera pakkus Parisele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle naiseks maailma kõige ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldse armastusenoole, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes koos Parisega Troojasse. Seepeale kuulutas Helena abikaasa Menelaos Troojale sõja, et oma naist tagasi saada.

Trooja hobune

 Pikemalt artiklis Trooja hobune

Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja.

Ajaloolise Trooja otsingud

Hetiitide impeerium aastal 1300 eKr. Linn Wilusa oli arvatavasti Trooja

Paljud inimesed läbi ajaloo on uskunud, et Trooja sõda toimus ka päriselt. Nad uskusid, et Homeros oli sõja kirjeldamisel kõvasti liialdanud, lugu ilustanud, kaunistanud ja muutnud, aga et ta siiski kirjeldas ajaloos toimunud sündmust. 19. sajandi keskel uskus diletandist Saksa arheoloog Heinrich Schliemann, et on leidnud ajaloolise Trooja linna varemed. Hilisemad väljakaevamised on seadnud selle teooria kahtluse alla, kuna leidude põhjal on põhjust arvata, et linn on ehitanud mitusada aastat pärast Trooja sõda. Vaidlused jätkuvad tänapäevani. Vt ka Frank Calvert. Trooja s[[

Kirjandus

• Heinrich Alexander Stoll, "Unistus Troojast. Romaan Heinrich Schliemanni elust" (kaanepealkiri: "Schliemann"). Saksa keelest tõlkinud Riina Mägi. Biograafiline sari. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 520 lk
• Philipp Vandenberg, "Priamose aare: kuidas Heinrich Schliemann oma Trooja välja mõtles". Saksa keelest tõlkinud Jüri Selirand. Sari Maailm ja mõnda, Olion, Tallinn 2001, 400lk

• Ülo Mäeots, TROOJA SÕDA , Irina Avrametsi veebis