Tähnikvesilik
| Tähnikvesilik | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kahepaiksed Amphibia |
| Selts |
Sabakonnalised Caudata |
| Sugukond |
Salamanderlased Salamandridae |
| Perekond |
Vesilik Triturus |
| Liik |
Tähnikvesilik |
| Binaarne nimetus | |
|
Lissotriton vulgaris Linné, 1758 | |
Tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris[1], varasema nimega Triturus vulgaris) on salamanderlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Tähnikvesilik on levinud peaaegu kõikjal Euroopas (välja arvatud Lõuna-Prantsusmaa, Pürenee poolsaar ja Lõuna-Itaalia). Eestis on tähnikvesilik väga tavaline. Elab järves.
Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]
Täiskasvanud isendid on kuni 11 cm pikad, emased mõnevõrra lühemad. Tähnikvesilike nahk on sile või peensõmerjas. Isendite seljapiirkond on oliivpruuni värvi, kõhualune kollakas, keha kaetud tumedate täppidega.
Elupaik ja levik[muuda | muuda lähteteksti]
On levinud Prantsusmaast, Inglismaast ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Siberini (kaasa arvatud). Levila põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Karjala, lõunapiir alates Mustast merest. Esineb ka Balkani poolsaarel, Itaalias ja Väike-Aasia põhjaosas. Eestis on levinud igal pool.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tähnikvesilik andmebaasis eElurikkus
- Tähnikvesilik andmebaasis "Eesti selgroogsed"
- ↑ "Tähnikvesilik - täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 19. märtsil 2024.