Tristan ja Isolde (ooper)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ludwig ja Malvina Schnorr von Carolsfeld kui Tristan ja Isolde. 1865. aasta ettekanne Münchenis. Joseph Alberti foto

"Tristan ja Isolde" (originaalis "Tristan und Isolde") on Richard Wagneri ooper kolmes vaatuses. Helilooja libreto põhineb Gottfried von Strassburgi draamal "Tristan" (u 1210), Thomas von Britanje "Roman de Tristanil" (u 1150) ja Eilhart von Oberge "Tristrant und Isoldel" (u 1170). See on helilooja kõige intensiivsem ja pingelisem muusikaline draama.

Peamised osad: rüütel, kuningas Marke vennapoeg Tristan (tenor), Iirimaa printsess Isolde (sopran), Kuningas Marke (bass), Tristani kannupoiss Kurwenal (bariton), Marke õukondlane Melot (tenor), Isolde teenijanna Brangäne (sopran), Karjus (tenor), Laevnik (bariton), Tüürimees (tenor).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esiettekanne toimus 10. juunil 1865 Müncheni kuninglikus õukonna- ja rahvusteatris. Selles etenduses olid peaosades Ludwig Schnorr von Carolsfeld (Tristan), Malvina Schnorr (Isolde), Anton Mitterwurzer (Kurwenal), Anna Possart-Deinet (Brangäne), Ludwig Zottmayer (Marke), Karl Samuel Heinrich (Melot), Peter Hartmann (Tüürimees). Dirigent oli Hans von Bülow.

Teos on komponeeritud Šveitsi maapaoaastate lõpul (1857–1859). Revolutsiooniliste ideede pärast ei riskinud ükski teater seda aastaid repertuaari võtta. Kui Münchenis seda lõpuks tehti, sai see Saksamaal otsekohe suure publikumenu osaliseks. Kuid rahvusvaheline läbimurre tuli alles 1882. aastal ning aasta hiljem Viinis. 1886. aastal esitati ooperit menukalt Bayreuthi festivalil. Enne sajandivahetust kanti see ette ka Prahas, New Yorgis, Wrocławis, Bolognas, Bernis, Rotterdamis, Monte Carlos, Brüsselis, Peterburis ja Barcelonas. 1904 esitati seda Riias, 1909 Stockholmis, 1921 Helsingis ja 1932 Oslos. Eestis on "Tristanit ja Isoldet" ette kantud Tallinnas Estonia teatris 1933. ja 2008. aastal. See on rohkem kui sajandi püsinud maailma juhtivate ooperiteatrite standardrepertuaaris.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub muistsetel aegadel laevasõidul Iirimaalt Cornwalli. Kuningas Marke vennapoeg Tristan on sattunud noorukina piraatide kätte. Kui piraadid randuvad Cornwallis, õnnestub tal põgeneda. Tristan paistab seal silma oma peente kommete, harfimängu, laulu- ja vestlusoskuse ning üldise osavuse poolest. Need oskused on ta saanud lapsepõlves oma kannupoisi Kurwenali käest. Tristan läheneb kuningas Marke jahimeestele ja nende kaudu pääseb kuninga lähikonda. Seal saabki ta teada, et on kuningas Marke vennapoeg.

Cornwalli saabub Iiri sõdalane Morold, kelle Tristan tapluses surmab, kuid saab võitluses Moroldi mürgitatud mõõgast haavata. Tristan saadab Moroldi pea Iirimaale tolle kihlatule, Iiri kuninganna tütrele Isoldele, kes on valmistanud ka Moroldi mõõgal olnud mürgi. Kuid Tristani haav ei taha kuidagi paraneda. Morold on enne surma öelnud, et haava suudaksid ravida vaid Tristani otsesed vaenlased ehk Iiri kuninganna ja Isolde.

Tristan läheb nende juurde, kasutades valenime Tantris. Isolde tunneb Tantrises ära Moroldi tapja. Isolde on valmis tasuma oma kihlatu surma eest ja haarab Tristani mõõga, kuid sangari ja neitsi pilgud kohtuvad ja Isolde armub Tristanisse. Isolde ravib Tristani terveks ja noormees läheb Cornwalli tagasi.

Mõne aja pärast naaseb ta õige nime all Iirimaale, et paluda oma raugastunud onu Marke nimel Isolde kätt. Soovides kahe vaenutseva valitseja vahel rahu, on Isolde nõus ja asub Tristani laevaga Cornwalli poole teele. Selle eelloo jutustab Isolde oma teenijannale Brangänele laeval. Tristan on solvunud ja hoiab laeval Isoldest eemale. Seda nõuab ka rüütliau. Ka Isolde on solvunud, kuna peab Tristani tänamatuks ja ülbeks. Tristani kannupoiss Kurwenal esineb väljakutsuvalt ja ülistab Tristani võitu Moroldi üle.

Brangäne tuletab Isoldele meelde armujooki, mille Isolde ema soovitas tütrele segada. Isolde käsib Brangänel jook valmistada, kuid panna sinna sisse hoopis mürki. Ta tahab koos Tristaniga surra. Tristan tuleb lõpuks kohtumisele ja pakub Isoldele oma mõõka, et too saaks ta surmata. Kuid Isolde ulatab hoopis Tristanile lepitusjoogi peekri. Tristan joob selle pooltühjaks. Teise poole joob ära Isolde. Kuid Brangäne ei olnud joogi hulka seganud mürki, vaid armurohtu. Tunded pääsevad valla ja nad langevad üksteise embusesse. Laev saabub Cornwalli ning kuningas Marke tuleb oma pruudile vastu. Isolde pole aga kuningast huvitatud. Eakas Marke määrab oma vennapoja Tristani troonipärijaks.

Teine vaatus Marke kuningalossi aias on üksainus suur armastusduett. Isolde saabumisest on möödunud kuu. Isolde ja Tristan ootavad pääsu igavesse öösse, kus nad saaksid jäädavalt ühineda. Marke on saanud õukondlaselt Melotilt teada Tristani ja Isolde armastusest. Marke on sügavalt solvunud. Tema usaldus ning sõprus Tristani vastu puruneb. Tristani reeturlik sõber Melot haarab mõõga ja ründab Tristanit. Ka Tristan paljastab mõõga, kuid langetab selle ning laseb Melotil end raskelt haavata.

Tristani truu teener Kurwenal viib haavatud isanda esiisade lossi Bretagnesse. Tristan ootab seal Isolde laeva saabumist. Tema haavad ei parane. Tristan ei saa aru, kus ta viibib. Kurwenal lohutab Tristanit, et saabudes ravib Isolde ta terveks nagu eelmisel korral. On kokkulepe, et kui Isoldel ei õnnestu Marke juurest lahkuda, on laeval heisatud must lipp. Kuid saabuval laeval on valge lipp. Seal on Isolde. Ta tuleb Tristani juurde. Saabub ka teine laev, millel on Marke, Melot ja Brangäne. Kurwenal tapab randunud Meloti. Marke mehed tapavad omakorda Kurwenali. Brangäne jutustab Markele armurohust, mis noored omavahel tugevasti sidus. Marke on kuuldust ahastuses. Ta otsustab Tristanile andestada ja vennapoja Isoldega paari panna. Kuid Tristan on juba surnud Isolde kätel. Isolde otsustab Tristanile surma järgneda.

Peamised duetid ja aariad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Isolde aariad "Nicht da war’s", "Dein Werk? O tör’ge Magd!" ja "Mild und leise"
  • Isolde ja Brangäne duett "Weh, ach wehe! Dies zu dulden!"
  • Tristani ja Isolde duetid "O sink hernieder, Nacht der Liebe", "Lausch, Geliebter!"
  • Brangäne aaria "Einsam wachend in der Nacht"
  • Tristani aaria "O diese Sonne!"