Tribolonotus gracilis
| Tribolonotus gracilis | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad |
| Hõimkond |
Keelikloomad |
| Klass |
Roomajad |
| Selts |
Soomuselised |
| Sugukond |
Scincidae |
| Perekond |
Tribolonotus |
| Liik |
T. gracilis |
| Binaarne nimetus | |
|
Tribolonotus gracilis de Rooij, 1909[1] | |
Tribolonotus gracilis (inglise keeles red-eyed crocodile skink), tuntud ka kui punasilm-kiiverskink[2], on Uus-Guinea endeemne sisalikuliik[3].
Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Punasilm-kiiverskink on osaliselt urge kaevava elustiiliga skink, kes asustab Uus-Guinea troopilisi vihmametsi. Teda leidub harva Uus-Guinea mandril, kuid rohkelt asustab liik Karkari saart. Liik elab märgade mädanevate puude ja muu purdmaterjali all ning ei ole enda looduslikus elupaigas ohustatud.[3]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Tribolonotus gracilis võib kasvada kuni 25,4 cm (10 tolli) pikkuseks[4]. Noorloomad on tavaliselt tumepruuni värvi ning neil on seljal valge triip, täiskasvanud loomad on üleni tumedat punakaspruuni värvi ning neil on silmade ümbrus erkoranž.[5] Neil on paks nahk, suured luised soomused ja heledam kõhualune. Isasloomad on tüüpiliselt emasloomadest suuremad ning neil on laiem pea[6]. Samuti on isasloomadel tagajalgade all tallaalused poorid, mis emasloomadel puuduvad [7].
Käitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Punasilm-kiiverskingid on aktiivsemad ehast koiduni[4]. Enamik isendeid soikub ja kasutab varjevärvust, et jääda märkamatuks[8]. Neil on hea ronimisvõime[5] ning nad on adekvaatsed ujujad[7]. Tribolonotus gracilis on üks ainsaid häälitsusvõimelisi skinklasi[9] ning häälitsevad tavaliselt enesekaitseks, et ohustajat hoiatada[5]. Punasilm-kiiverskinkidel on autotoomiavõime ehk nad võivad enesekaitseks enda saba loovutada või ehmudes ka surnut mängida[5].
Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Punasilm-kiiverskink on ovipaarne ehk munev liik[9]. Emasloomadel on ainult üks töötav munajuha ning nad saavad seetõttu toota ainult ühe muna korraga. Nad on muna üle väga kaitsvad ning veedavad suurema osa ajast keerdunult selle ümber.[7]
Hooldus[muuda | muuda lähteteksti]
Enamik punasilm-kiiverskinke tuleb paremini toime siis, kui nad jäetakse omapäi. Liigne käsitsemine võib põhjustada loomale stressi ja muid terviseprobleeme, kuid aeg-ajalt kättevõtmine ülevaatuse eesmärgil ei põhjusta suuremaid probleeme.[6]
Igapäevane hooldus[muuda | muuda lähteteksti]
Iga päev tuleks terraariumi kaks korda päevas veega pihustada, et hoida seal pidevat troopilist keskkonda. Samuti tuleks kontrollida, et loomale oleks alati kättesaadav puhas vesi.[6]
Nõuded terraariumile[muuda | muuda lähteteksti]
Terraarium, mis on ligikaudu 57 liitri suurune, mahutab kuni kaks skinki. Soovitatav on terraarium, mis on horisontaalselt suurem kui vertikaalselt, et loomal oleks võimalikult palju liikumisruumi. Niiskus tuleks hoida 60–80% vahel. Alusmaterjal tuleks hoida niiske, kuid mitte märg.[6]
Terraariumisse tuleks panna võimalikult palju lehestikku ning puuoksi ja väiksemaid kive, et loom saaks vajadusel peituda, ronida või valguse käes peesitada. Terraarium peaks olema jaotatud jahedaks ja soojaks pooleks, et toetada looma termoregulatsiooni. Kõikidele roomajatele tuleb kasuks UVB-valgustus ning soovitatav on hoida lambid sisselülitatuna 12 tundi päevas.[5]
Samuti on oluline, et veenõu oleks piisavalt madal, et skingid saaksid vajadusel vette minna, kuid ei upuks[6].
Toitmine[muuda | muuda lähteteksti]
Punasilm-kiiverskingid on putuktoidulised ning toituvad peamiselt väikestest prussakalistest, siidiussidest, jahuussidest, ritsikatest[5] ning vahel ka väiksematest kaladest [6].
Pakutav toit peaks alati olema elus ning mitte suurem kui pool skingi pea suurusest. Vastkoorunud ja noortele sisalikele tuleks ühe korra päevas pakkuda 2–3 putukat ning täiskasvanud loomadele 2–3 putukat üle päeva.[5] Parim on neile toitu pakkuda õhtuti, kui skingid muutuvad aktiivsemaks ja looduslikus keskkonnas peavad jahti[6].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ The Reptile Database. www.reptile-database.org.
- ↑ IATE (n.d). "IATE". Vaadatud 10.11.2019.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ 3,0 3,1 Allison, A., Shea, G., O'Shea, M. & Tallowin, O. (2015). "Tribolonotus gracilis". Vaadatud 10.11.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 Cincinnati Zoo & Botanical Garden (n.d). "Crocodile Skink". Originaali arhiivikoopia seisuga 9.11.2019. Vaadatud 10.11.2019.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 http://www.exoticpetvet.com/red-eyed-crocodile-skink-care.html#
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 https://www.outbackreptiles.com/2019/06/red-eyed-crocodile-skink-care-sheet/
- ↑ 7,0 7,1 7,2 https://www.australiangeographic.com.au/blogs/creatura-blog/2014/02/red-eyed-crocodile-skink/
- ↑ https://www.repository.naturalis.nl/document/150280
- ↑ 9,0 9,1 http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Tribolonotus&species=gracilis&search_param=%28%28search%3D%27tribolonotus+gracilis%27%29%29