Trevi purskkaev
 | See purskkaevu restaureerimistööde lõik vajab ajakohastamist. (Juuli 2020) |
Trevi purskkaev (itaalia keeles Fontana di Trevi) on purskkaev Roomas Trevi väljakul. Selle projekteeris Itaalia arhitekt Nicola Salvi. Trevi purskkaev on 26 meetrit kõrge ja 20 meetrit lai[1]. See on Rooma suurim purskkaev. Tegemist on maailma ühe tuntuma purskkaevuga ja Rooma ühe populaarsema turismiatraktsiooniga, mis on kuulsust kogunud muuhulgas tänu Federico Fellini filmile "La Dolce Vita".
Purskkaevu ehituslugu[muuda | muuda lähteteksti]
Purskkaev saab vett Aqua Virgo ehk Neitsi akveduktist, mille lasi umbes 19 eKr ehitada Marcus Vipsanius Agrippa omanimeliste termide varustamiseks veega.
Legendi järgi sai akvedukt oma nime noore neiu järgi, kes näitas janus olevale Marcus Agrippale ja tema sõduritele kätte allika asukoha. Kuna vee kvaliteet oli väga hea, otsustas Marcus Agrippa allikavee akvedukti abil Rooma juhtida.[2] Akvedukti lõpp-punkti ehitati juba tol ajal purskkaev. 537. aastal sai akvedukt Vigitise juhitud gootide rünnakus Roomale kahjustada ja akvedukti viimane osa jäeti maha.[3]
Keskajal alustati gootide rünnakute käigus lõhutud akveduktide taastamist, nende lõpp-punktidesse ehitati sageli suuri kaunilt kujundatud purskkaeve. 1453 lasi paavst Nicolaus V Leon Battista Albertil akvedukti parandada ja luua uue kujundusega purskkaev. Uut purskkaevu soovis ka Urbanus VIII, kes usaldas selle töö 1625. aastal Gian Lorenzo Berninile, kuid tööd jäid paavsti surma tõttu pooleli.[4]
Üheksakümmend aastat hiljem alustas purskkaevu ehitamist Clemens XII, kes korraldas parima projekti leidmiseks avaliku konkursi, mille võitis tol ajal roomlaste jaoks tundmatu arhitekt Nicola Salvi. 1732. aastal alguse saanud ehitustööd kestsid kolmkümmend aastat. 1751. aastal surnud Salvi projekti viis lõpule Giuseppe Pannini ja purskkaev avati lõplikul kujul 1762.[5][6]
Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]
Purskkaevu keskne teema on vesi ja selle erinevad olekud. Purskkaevu keskne figuur on merede valitseja Okeanos, kes seisab merekarbikujulises kaarikus, mida veavad kaks merihobu, keda omakorda juhivad kaks triitonit. Üks hobune on rahulik, teine perutav sümboliseerides nii vee kahte erinevat seisundit – rahulikku ja tormilist.
Okeanose kummalgi küljel seisavad kaks neiut, kes kehastavad Küllust (vasakul) ja Tervist (paremal).
Figuuride kohal asuvad reljeefid, mis kujutavad akvedukti toitva allika leidmist Marcus Agrippa poolt ning sellele järgnenud akvedukti ehitamist.
Atika kohal on näha purskkaevu tellija, paavst Clemens XII vappi, mille all seisavad neli aastaaegu kehastavat figuuri.[6]
Rahvapärimus[muuda | muuda lähteteksti]
Purskkaev on nime saanud oma asukoha järgi. Keskajal oli see kolme tee ristumiskoht (itaalia keeles tre vie), mis rahvasuus lühendatuna muutus lihtsalt Treviks.[2]
Laialt on levinud uskumus, et kui visata Trevi purskkaevu münt, siis tuleb viskaja kunagi Rooma tagasi. Vähem tuntud uskumuse kohaselt tuleb armunutel igavese truuduse nimel figuuridest vasakule jäävast väiksest basseinist vett juua.[7]
Purskkaevu parempoolses nurgas asub kivist vaas Asso di Coppe. Rahvapärimuse järgi lasi Nicola Salvi selle isiklikult just sellesse konkreetsesse kohta paigaldada ühe habemeajaja pärast, kes oma salongist purskkaevu ehitustöid jälgis ja arhitekti väidetavalt tublisti kritiseeris.[2]
Huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]
2011. aasta seisuga korjati purskkaevust 951 000 euro väärtuses münte. Kokkukorjatud mündid antakse üle heategevusorganisatsioonile Caritas, kes kasutab raha vaestele mõeldud toidupoe rahastamiseks.[8]
2013. aastal allkirjastasid Rooma linn ja Fendi moemaja lepingu mille alusel finantseerib Fendi Trevi purskkaevu restaureerimistöid 2,12 miljoni euroga. 2014. aasta juunis alguse saanud tööde lõpuks prognoositi 2015. aasta sügis.[9]
Trevi purskkaev on olulisel kohal filmides "Three Coins in The Fountain" (1954) ja "Magus elu" ("La Dolce Vita") (1960).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ L'Italia: Roma. lk 324, Touring Club Italiano, 2004
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Fontana di Trevi romasegreta.it (kasutatud 10.10.2014)
- ↑ The history of the Trevi Fountain trevifountain.net (kasutatud 10.10.2014)
- ↑ FontanadiTrevi Laboratorio Roma (kasutatud 10.10.2014)
- ↑ Fontana di Trevi romadascoprire.it (kasutatud 10.10.2014)
- ↑ 6,0 6,1 Trevi Fountain, Rome a view on cities (kasutatud 10.10.2014)
- ↑ Fontana di Trevi, Roma ItalyGuides.it (kasutatud 10.10.2014)
- ↑ Kuhu lähevad Trevi purskkaevu mündid?
- ↑ Trevi fountain restoration starts Ansa.it (kasutatud 10.10.2014)