Transsubstantsiatsioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Raffaeli maalil "Dispuut Püha Sakramendi üle" (1509-1510) on kujutatud teoloogilist arutelu transsubstantsiatsiooni teemal

Transsubstantsiatsioon (ladina keeles transsubstantiatio) on katoliku kiriku õpetuse kohaselt substantsi muutumine, kus armulauasakramendi pühitsemise käigus muutuvad armulaualeib ja -vein Kristuse ihuks ja vereks.

Katoliikliku dogma kohaselt tekib armulaualeivas ja -veinis Kristuse ihu ja vere tõeline, mitte pelgalt sümboolne kohalolu. Nii jäävad leib ja vein armulaua käigus samaks üksnes välise nähtumusena, kuid selle aluseks olev substants teiseneb.[1][2]

Katoliku kiriku kõrval tunnistavad transsubstantsiatsiooni ka kreekakatoliku (metousiosis), õigeusu ja mitmed idakirikud, sealhulgas Assüüria idakirik, ehkki neis ei ole sellele mõistele antud samasugust dogmaatilist määratlust.

Katoliku kirik kuulutas transsubstantsiatsiooni dogmaks Lateraani neljandal kirikukogul 1215. aastal.[3]

Valdav osa reformatsiooni käigus sündinud protestantlikest kirikutest transsubstantsiatsiooni ei tunnista, kuigi samas tunnistavad näiteks anglikaani ja metodisti kirik Kristuse ihu ja vere kohalolu.[4][5][6][7][8] Luterlikus kirikus esineb erinevaid seisukohti küsimuses, kas luterliku doktriini kohaselt võib armulaua käigus toimuvat nimetada konsubstantsiatsiooniks (Kristuse ihu ja vere kohaloluks samaaegselt leiva ja veiniga) või mitte; vastandina reformeeritud teoloogiale kasutab luterlik teoloogia väljendit unio sacramentalis, mis tähistab Kristuse ihu ja vere ühinemist armulaualeiva ja -veiniga, mitte ühe substantsi teisenemist teiseks, nagu toimuvat kirjeldab katoliiklik doktriin.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Fay, William (2001). "The Real Presence of Jesus Christ in the Sacrament of the Eucharist: Basic Questions and Answers". United States Conference of Catholic Bishops. 
  2. Session XIII, chapter IV; canon II
  3. Hillebrand, Hans J. (2005). Transubstantiation - The Oxford Encyclopedia of the Reformation. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-506493-3. 
  4. Luther, M. The Babylonian Captivity of the Christian Church. 1520. Quoted in, McGrath, A. 1998. Historical Theology, An Introduction to the History of Christian Thought. Blackwell Publishers: Oxford. p. 198.
  5. "Common Worship". www.cofe.anglican.org. 
  6. Poulson, Christine (1999). The Quest for the Grail: Arthurian Legend in British Art, 1840-1920. Manchester University Press. p. 40. ISBN 9780719055379. 
  7. Spurr, Barry (3. aprill 2010). Anglo-Catholic in Religion. Lutterworth Press. p. 100. ISBN 0718830733. 
  8. "This Holy Mystery: Part Two". The United Methodist Church GBOD. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2009. 
  9. Alar Laats Sissejuhatus sakramenditeoloogiasse ja armulaud, 1. ja 2. osa, Kirik & Teoloogia, 11. ja 18. mai 2012 (2005. aastal EELK Usuteaduse Instituudis peetud loengu alusel)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaan Undusk "Armulaud kui usupuhastuse keskne teoloogiline probleem: Martin Lutheri võitlus maagide ja märgitundjatega" Looming 5/2018, lk 665-691