Mine sisu juurde

Toyota MR2

Allikas: Vikipeedia

Toyota MR2 on kaheistmeline keskmootoriga tagaveoline sportauto, mida Toyota tootis kolmes põlvkonnas: W10 (1984-1989), W20 (1989-1999) ja W30 (2000-2007). See oli esimene jaapani auto, millel paiknes mootor keskel. Kõik MR2 toodeti Jaapanis Kanagawa prefektuuris, Sagamihara tehases. MR2 kasutab reasneljast mootorit, mis on asetatud tagatelje ette, ketaspidureid kõigil ratastel ja sõltumatut vedrustust (ees MacPherson, taga Chapman).

MR2 tähendus pole teada, on arvatud, et see võib olla "Mid-ship Run-about 2-seater"[1] või "Mid-engine Rear-wheel-drive 2-seater".[2] Samas prantsuskeelsetes maades müüdi seda ilma numbrita, nime MR all, kuna prantsuse keeles kõlanuks "MR2" ("M-R-deux") sarnaselt vandesõnale "merde".[3]

MR2 sai alguse Toyota 1976. aasta disainiprojektist auto loomiseks, millega oleks nauditav sõita, aga samas oleks ka hea kütusekuluga - mitte tingimata sportauto. Disainitöö algas 1979. aastal, kui Akio Yoshida Toyota katseosakonnast hakkas arvustama erinevaid mootoripaigutusvõimalusi, otsustades lõpuks ristasetusega tagatelje ees paikneva keskmootori kasuks. 1981. aastal sai prototüübi nimeks SA-X. Algsest disainist arenes välja sportauto, mille prototüüpe testiti mitmetel ringradadel Jaapanis ja USAs, ka Californias Willow Springsi rajal, roolis endine Vormel 1 piloot Dan Gurney.

MR2 esitlus langes kokku koduturul Honda CR-X ja Nissan EXA ning USAs Pontiac Fiero ja Ford EXP esitlusega ja ligi kümnend peale Volkswagen Scirocco ja Fiat X1/9 esitlust Euroopas. Oktoobris 1983 esitles Toyota Tokyo autonäitusel ideeautot SV-3, mis äratas pressi ja külastajate huvi.

MR2 hakati tootma juunis 1984, esimese põlvkonna tehasekoodiks oli W10. Auto võitis kohe ka Jaapani aasta auto auhinna. See oli saadaval kahe reasneljase mootoriga: 1452 cm3 83 hj 3A-LU (ainult koduturul) ja Corolla E80lt pärit 1587 cm3 4A-GE, selle võimsus sõltus turust: USAs 112, Austraalias 118, mandri-Euroopas 124 (katalüsaatoriga 116)[4], Jaapanis ja Inglismaal 130 hj. Standardis oli viiekäiguline manuaalkast, lisavarustuses ka neljakäiguline automaat. 1.5-liitrise mootoriga autode tehasekoodiks oli AW10, 1.6-liitristel AW11. Kerge auto (Jaapanis 950 kg, USA mudelil 1066 kg) suutis 0-100 kiirendada alla 9 sekundiga ja läbida veerandmiili alla 17 sekundiga, kiiremini kui Pontiac Fiero ja Fiat X1/9.[5][6][7] Vedrustuse disainis Toyota koos Lotuse insener Roger Beckeri kaasabiga.[8]

1986. aastal (USA turul 1988. aastal) esitleti ka MR2 ülelaadimisega versiooni. Sellel oli 4A-GZE mootor, mis kasutas 4A-GEga sama mootoriplokki ning oli madaldatud 8:1 surveastmega, kuid Roots'i tüüpi kompressori ja Denso vahejahutiga, mis andis võimsuse 147 hj. Kuigi kompressor ja uus, tugevam käigukast lisasid autole kaalu, suutis 1130 kg kaaluv auto kiirendada 0-100 alla 7 sekundiga.[9][10] Kompressor oli rihmaga, kuid selle käivitas elektromagnetiline sidur, nii et see käivitati vaid vajaduse korral, mis suurendas kütusesäästu. Lisaks uuele mootorile olid kompressoriga autodel ka jäigem vedrustus ja spetsiaalsed alumiiniumrattad. Kompressoriga autosid müüdi vaid Jaapani ja USA turgudel.

USA autoajakirjad Road & Track ja Car and Driver valisid mõlemad 1985. aastal MR2 10 parima auto hulka (Car & Driver lisaks ka aastail 1986 ja 1987), Motor Trend nimetas MR2 1985. aasta importautoks. 2004. aastal valis ajakiri Sports Car International MR2 1980. aastate parimate sportautode esikümnes kaheksandaks.

Kuigi Toyota eesmootori ja tagaveoga Celica ralliautod olid edukad Aafrika rallidel, siis kurvilisematel Euroopa rallidel Celicatel nii palju edu polnud. Seetõttu algatas Toyota Team Europe 1985. aastal MR2 põhjal uue ralliauto projekt 222D arendamise, millega kavatseti võistelda S- ja võimalusel ka B-rühmas. Kuigi 222Dl oli väliselt MR2ga suhteliselt sarnane, oli neil väga vähe ühisjooni. Kokku ehitati 11 autot, kuid 222D ei võistelnud kunagi, kuna peale 1986. aasta hooaega keelati B-rühm täielikult ja ka S-rühmast loobuti. 8 autot hävisid testimise käigus, kus selgus, et auto lühike teljevahe ja turbo lag oleksid autoga kiiresti sõitmist raskendanud. Üht 222D sai näha 2006. aastal Goodwood Festival of Speedil. Võidusõiduvalmis auto kaalust umbes 750 kg ja mootor väideti arendavat koguni kuni 750 hj.[11][12]

1989. aastal tuli Toyota välja uue teise põlvkonna MR2ga (W20). Uus MR2 oli eelkäijast suurem, kaaludes ligi 150-200 kg rohkem ja kasutades suuremat mootorit. Auto disain oli palju voolujoonelisem, kuna auto disain oli sarnane Ferrari 348le, sai auto endale hüüdnimeks "vaese mehe Ferrari". Ka W20 arendusjärgus tegi Toyota koostööd professionaalsete võidusõitjatega, kaasa arvatud Dan Gurneyga.[3]

Kui AW11 oli veel tootmises ja SW20 polnud veel esitletudki, levisid kuulujutud, et Toyota kavatseb ehitada veel üht keskmootoriga sportautot, millel olnuks kolmeliitrine V6 mootor ja mis konkureeriks Ferrari 348ga, kuid need kummutati, kuna selline auto pidanuks kandma pigem Lexuse kaubamärki.[3]

W20l kasutati kaht Toyota reasneljast mootorit: 1998 cm3 3S-FE/GE/GTE (SW20) ja 2164 cm3 5S-FE (SW21).

Jaapani turul oli W20 baasmootoriks 3S-GE (165 hj), standardis neljakäigulise automaatkäigukastiga, lisavarustuses ka viiekäiguline manuaal. Turbomudelid kasutasid 3S-GTE mootorit (220 hj) ja olid ainult manuaalkastiga.

USA turul oli baasmootoriks 5S-FE (130 hj), mis oli saadaval kas manuaal- või automaatkäigukastiga; Turbo kasutas 3S-GTEd (200 hj) ja oli ainult manuaalkastiga.

Euroopas oli baasmootoriks 3S-FE (140 hj), sportmudel GT-i oli 3S-GE mootoriga (160 hj). Turbot Euroopa turul ametlikult ei müüdud, kuigi mõned müüdi hallil turul.

1994. aasta mudeliuuenduse käigus suurendati 3S-GE mootorite võimsust 175 hjle, Jaapani turul suurenes turbomootori võimsus 240 hjle. 1995. mudeliaasta jäi MR2le USA turul viimaseks.

1995. aasta Jaapani turu turbomudel sõitis välja veerandmiiliaja 13.1 sekundit, kiiremini ka kallimatest ja võimsamatest autodest nagu Honda NSX ja isegi Ferrari 348 TB.[13] Jaapani autosaates Best Motoring läbis 1993. aasta turbomudel 2.045 kilomeetrise Tsukuba ringraja 1 minuti ja 8 sekundiga.[14]

Ka SW20 sai sooja vastuvõtu osaliseks, kiideti auto disaini, võimsust ja head juhitavust. Ajakiri Car and Driver kiitis ka auto pidureid - MR2 Turbo suutis pidurdada 110-0 km/h kõigest 48 meetriga, sama hea kui Honda NSXl.[15] Ka endine võidusõitja Tiff Needell kiitis SW20 juhitavust, kuigi mainis, et äkiline üleminek alajuhitavuselt ülejuhitavusele võib mõningaid juhte hirmutada.[16] Ka paljud juhid olid sattunud SW20tega õnnetustesse, kuna keskmootori ja tagaveoga autode juhitavus on eesmootoriga ja esi- või isegi tagaveoga autodest kardinaalselt teistsugune. Seda nimetati ka "ohtlikuimaks autoks, mida sa saad osta" ("The most dangerous car that you can buy"), kuna MR2 oli teistest keskmootoriga tagaveolistest autodest (Honda NSX, Ferrari F355, Lotus Elise) palju odavam ja seega ka suuremale ostjaskonnale kättesaadavam.[17]

2000. aastal tuli välja kolmanda põlvkonna MR2 (W30), mida esitleti esimest korda juba 1997. aasta Tokyo autonäitusel.[18] Erinevalt varasematest kupeedest oli see nüüd kabriolett. Auto oli saadaval üheainsa mootoriga - 1794 cm3 1ZZ-FE (140 hj), mis suutis 1 tonni kaaluva auto kiirendada 0-100ni 8 sekundiga.[19][20] Auto oli saadaval lisaks viiekäigulisele manuaalkäigukastile ka SMT poolautomaatkastiga.[21] W30 tekitas vastakaid arvamusi disaini osas, kuid sai jällegi oma juhitavuse eest kiita.[22] Küll aga osutus mootor mõnede klientide jaoks liiga alajõuliseks, mispeale paljud omanikud vahetasid selle välja 190 hj 2ZZ-GE vastu, mida kasutasid ka Celica ja Corolla.

MR2 lahkus USA turult kahanevade müügiarvude tõttu peale 2005. mudeliaastat.[23] Jaapanis ja Euroopas müüdi seda veel kuni tootmise lõpuni juulis 2007.

  1. ↑ "The Toyota MR2 - History - Toyota". web.archive.org. 9. jaanuar 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. jaanuar 2017. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  2. ↑ "Toyota MR2 Roadster : Toyota UK | Toyota UK". web.archive.org. 27. september 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2011. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Burton, Nigel (30. aprill 2015). Toyota MR2: The Complete Story (inglise). Crowood. ISBN 978-1-84797-932-2.
  4. ↑ Heitz, Rudolf, toim (1987). "Toyota MR2". Auto Katalog 1988 (saksa). Stuttgart: Vereinigte Motor-Verlage GmbH & Co. KG. 31: 276-277.
  5. ↑ Motor Trend, jaanuar 1985
  6. ↑ Car and Driver, veebruar 1985.
  7. ↑ Thompson, Jonathan (november 1984). "Japan's First Mid-Engine Sportscar". Road & Track (inglise).
  8. ↑ "Toyota MR2 Roadster : Toyota UK | Toyota UK". web.archive.org. 24. september 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2012. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  9. ↑ "Fiero Formula vs MR2 Supercharged Comparison Test". Road & Track (inglise). Oktoober 1987.
  10. ↑ "2x2 for the Road". MotorWeek (inglise). 20. veebruar 1988.
  11. ↑ "Group B Rally - Toyota". web.archive.org. 27. jaanuar 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2010. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  12. ↑ Sharpe, Martin (2. oktoober 2008). "Rallying | Group S | Rally car". Racecar Engineering. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. november 2010. Vaadatud 20. veebruaril 2025.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  13. ↑ Milonakess (21. november 2011), MR2 Tsukuba Battle (Supra ,Rx7,GT-R, NSX etc.), vaadatud 20. veebruaril 2025
  14. ↑ FTS “たけった” TKST (24. veebruar 2017), best motoring video special vol 45　最速ツクバＬＡＰ５０連発, vaadatud 20. veebruaril 2025
  15. ↑ "Toyota MR2 Turbo - Archived Instrumented Test" (inglise). Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  16. ↑ Vanquisher191 (15. märts 2012), 1990 Old Top Gear - Toyota MR2 & Celica GT4, vaadatud 20. veebruaril 2025
  17. ↑ Petrány, Máté (10. november 2014). "Is The Toyota MR2 Turbo The Most Dangerous Car You Can Buy?". Jalopnik (Ameerika inglise). Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  18. ↑ "MR2 History | Toyota UK". web.archive.org. 1. aprill 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. aprill 2012. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  19. ↑ "2002 Toyota MR2 Spyder SMT Road Test Review - Sport Compact Car Magazine". web.archive.org. 5. aprill 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. aprill 2012. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  20. ↑ "Toyota MR2 Spyder SMT - Short Take Road Test - Auto Reviews - Car and Driver". web.archive.org. 7. märts 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2010. Vaadatud 20. veebruaril 2025.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  21. ↑ "Tested: 2003 Toyota MR2 Spyder SMT". www.caranddriver.com (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. aprill 2023. Vaadatud 20. veebruaril 2025.
  22. ↑ Andrew Sweet (22. september 2008), Tiff Needell - Top gear (Not fifth gear) Toyota MR2 Roadster MRS review, vaadatud 20. veebruaril 2025
  23. ↑ "What makes nuns go 'Whoopi!' Give 'em a Toyota Sienna - Toyota USA Newsroom". web.archive.org. 5. mai 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2020. Vaadatud 20. veebruaril 2025.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Toyota_MR2&oldid=6835571"