Toyota Celica
| Toyota Celica | |
|---|---|
 | |
| Tootja | Toyota Motor Corporation |
| Tootmine | 1971–2006 |
| Klass | Sportauto |
| Paigutus |
eesmootor-tagavedu (1970–1985) eesmootor-esivedu (1985–2006) eesmootor-nelikvedu (GT-Four, 1986–1999) |
Toyota Celica (samuti tuntud ka kui Celica Supra) oli Toyota seeriaauto mudel mida toodeti algselt Ameerika autoturule. Esimesed Toyota Celica mudelid olid vanade Ameerika muskelautode kujuga, põhiliselt Ford Mustangi omaga. Hiljem tulid Celicale ka ülestõusvad esituled ning neljanda generatsiooni Celicaga suur disainimuutus.
Toyota Celica kere ja kuju oli mõeldud algselt Ameerika müügile, kuna tollel ajal olid muskelautod eriti populaarsed. Toyota Celica oli aga väiksem ja kütusesäästlikum, aga muskelautodele sarnase "fastback" kujuga. Aga need kujud olid ainult esimesel ja teisel Celica generatsioonil. Kolmanda genratsiooni Celical oli hakanud tekkima sarnane kuju Toyota Corolla AE86 Sprinteriga, mida hakati tootma paar aastat enne Celica kolmanda generatsiooni.
Neljanda generatsiooni Celicale tulid juurde ülestõusvad esituled ja osad muudatused kere juures. Üheks põhiliseks muutuseks neljanda generatsiooni Celicaga oli see, et see ei näinud enam välja nagu muskelauto, vaid pigem väga Jaapanlik auto tolle aja kohta.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi Celica juures oli esikohal sõidumugavus ja suurepärane juhitavus, pidi see pühendunud autohuviliste poolehoiu võitmiseks ka pööramisel eeskujulikult käituma. Õnneks ei valmistanud Celica tänu oma sõltumatule esivedrustusele ja nelja hoovaga tagavedrustusele pettumust isegi mitte kitsastes ja järskudes kurvides.
Neljanda põlvkonna Celica, mis toodi välja 1985. aastal, näitas turul uut suunda ‒ selle juures võeti kasutusele esivedu (mis hakkas asendama varemalt kasutatud tagavedu). Äramärkimist väärib 1986. aasta mudel GT-4, millel oli pidev nelikvedu ja vägev 185PS DOHC mootor ‒ kõige võimsam Jaapanis valmistatud kaheliitrine mootor: kõik see andis Toyotale head eeldused autoralli maailmameistrivõistlustel (WRC) võidutiitli poole pürgimiseks.
Edu ei lasknud end kaua oodata. 1990. aastal tuli Carlos Sainz sõitjate kategoorias esimesele (Jaapani autotootjate jaoks esimest korda) ja autotootjate kategoorias teisele kohale. 1992. aastal jõudis avalikkuse ette autoralli maailmameistrivõistluste eriväljalase GT-4 RC (Rally Competition). Selle roolis saavutas 1993. aasta autoralli maailmameistrivõistlustel nii sõitjate kui ka autotootjate hulgas esikoha Juha Kankkunen ja 1994. aastal tegi sama Didier Auriol.
1995. aastal lahvatas aga suur skandaal, kui Kataloonia rallil avastati tehnilise kontrolli käigus turbopiirajas kavalalt peidetud ava, mille kaudu sai mootor lisaõhku. FIA karistas seepeale Toyota tehasetiimi tulemuste tühistamisega - tiimi sõitjad Juha Kankunnen, Didier Auriol ja Armin Schwarz jäid oma punktidest ilma ja ei saanud osaleda järgmisel, RAC rallil Suurbritannias, lisaks sai Toyota aastase võistluskeelu.
Need, kes olid tunnistajaks selle esmaesitlusele, ei teadnud veel tollal, et seitsmenda põlvkonna ehk 1999. aasta mudel jääb viimaseks Celica väljalaskeks. See oli viimane lehekülg Celica 35 aasta pikkuses ajaloos, millest jäävad maha seitse eripärast põlvkonda, lugematul arvul autospordivõistluste esikohti ja neli miljonit toodetud autot. Õnneks jäävad nii eredad tähed veel kauaks meelde …[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Donut Media (20.09.2018). "TOYOTA CELICA - Everything You Need to Know | Up to Speed". Youtube.com. Vaadatud 11.04.2022.
- ↑ "Toyota.ee". Toyota.ee. 16.05.2022. Vaadatud 16.05.2022.[alaline kõdulink]