Koerasolge

Koerasolge (Toxascaris leonina) on levinud parasiit peamiselt koertel, kassidel ja rebastel. Koerasolge on päristuumne ümaruss, mis elab peremeesorganismi sees. Vaheperemeesloomadeks on närilised nagu rotid ja hiired. Nakatumine leiab aset kui loom sööb nakatunud närilist. Koerasolge esineb kassidel tihemini kui koertel.

Argentinas Catamarca provintsis kaevati välja koproliit, mis sisaldas koerasolget, mis hinnati 17 002 – 16 573 aasta vanuseks. See viitab faktile, et koerasolge eksisteerib Lõuna-Ameerikas hilisest kiviajast.^[1]

Elutsükkel[muuda | muuda lähteteksti]

Koerasolge muneb oma munad peremeesorganismi peensooles, munadest kooruvad vastsed, mis läbivad peensoole limaskesta voodri. Pärast kasvamist ja kesta vahetamist pöörduvad need tagasi soolevalendikku ja saavad täiskasvanuks. Täiskasvanud emane ümaruss muneb oma munad, mis kanduvad edasi peremeeslooma väljaheites. Munad muutuvad patogeenseks 3–6 päeva jooksul.

Koerasolkme muna on pigem ovaalne kui ümar. Koerasolkme peiteperiood on 2–3 kuud. Täiskasvanud ümarussid on 7–10 cm pikad ja neid on näha looma väljaheites ja okses.

Koerasolge erineb kutsikasolkmest selle poolest, et see ei liigu kopsudesse, vaid arengutsükkel toimub soolestikus.

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Ümaruss imab peremeeslooma toitaineid sisse, mis võib häirida looma ainevahetust ja kahjustada soolte limaskesti. Loomadel ei pruugi olla haigussümptomeid. Raskematel juhtudel võib esineda kõhulahtisust, oksendamist, isupuudust, kõhnumist, karva tuhmumist.

Ennetamine ja ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Soovitatav on teha kõikidele kutsikatele ja kassipoegadele 6-nädalaselt ussikuur ning korrata seda 2–4 nädala pärast. Koerasolkmega nakatunud looma ravitakse samamoodi nagu kutsikasolkme infektsiooni. Seetõttu ei ole vaja väljaheites usside nägemisel nende täpset liiki. Ümarussidega nakatumist ravitakse ussirohuga.