Torrese väina kreoolkeel
| Torrese väina kreoolkeel (Torres Strait Creole) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Austraalias |
| Piirkonnad | Torrese väina saared, Cape Yorki poolsaar, Queenslandi põhjaosa |
| Kokku kõnelejaid | 6040 [1] |
| Keelesugulus |
kreoolkeeled inglise kreoolkeeled Vaikse ookeani keeled Torrese väina kreoolkeel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | tcs |
Torrese väina kreoolkeel kuulub inglise keelel põhinevate Vaikse ookeani kreoolkeelte hulka. Keelt kõneldakse Austraalias Torrese väina saartel, Cape Yorki poolsaare linnades ja Queenslandi põhjaosa idaranniku mõnedes linnades. Keelt kõneleb emakeelena 6040 inimest. Torrese väina kreoolkeel kasutab ladina tähestikku. [1]
Arvsõnad 1-10 selles keeles[muuda | muuda lähteteksti]
1 – wan, 2 – tu, 3 – tri, 4 – po, 5 – paib, 6 – siks, 7 – seben, 8 – eit, 9 – nain, 10 – ten [2]
Foneetika[muuda | muuda lähteteksti]
Torrese väina kreoolkeeles esinevad täishäälikud on /i/, /u/, /ù/, /e/, /o/, /a/, /ò/, lisaks leiduvad selle keele dialektides täishäälikud /œ/ ja /ì/. Täishääliku pikkus selles keeles üldiselt ei muutu. Keeles leiduvad kaashäälikud on /p/, /b/, /m/, /w/, /θ/, /ð/, /n/, /l/, /t/, /d/, /r/, /s/, /z/, /y/, /k/, /g/, /ŋ/.
/P/, /b/, /θ/, /ð/, /k/ ja /g/ on aspireeritud klusiilid ja neil on ka täielikult aspireeritud allofoonid ( [pʰ] - [ɸ], [bʱ] - [β], [t̪ʰ] - [θ], [d̪ʱ] - [ð], [kʰ] - [x], [ɡʱ] - [ɣ]), /s/ ja /z/ aga varieeruvad häälduses [s/z], [ʃ/ʒ], ja [tʃ/dʒ] vahel. [3]
Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]
Sõnajärg on SVO (subjekt – verb – objekt). [4]
Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Paljud sufiksid on tuletatud inglise keele prepositsioonidest ja nad modifitseerivad verbi tähendust, näiteks -aut ‘välja’, -daun ‘alla’, -raun ‘ümber’ ja -ap ‘üles’. Omadussõnade ja määrsõnadega võib kasutada nelja tüüpi sufikseid: -kain (hinnang), -said (asukoht), -taim (aeg) ja -wei (viis). Kasutatakse ka reduplikatsiooni, et intensiivistada omadussõna tähendust, näiteks kalakala ‘mitmevärviline’ ja spotspot ‘täpiline’. [5]
Grammatilised kategooriad[muuda | muuda lähteteksti]
Arv[muuda | muuda lähteteksti]
Erinevalt eesti keelest esineb duaali, näiteks personaalpronoomenid esimeses isikus on ai (ainsus) mitu (duaal) ja mipla (mitmus). [3] Eesti keelest on erinev ka see, et nimisõnadel pole Austraalia kreoolkeeltes mitmuse vormi. Mitmuse väljendamiseks kasutatakse Torrese väina kreoolkeeles näiteks kvantoreid. [5]
Isik[muuda | muuda lähteteksti]
Erinevalt eesti keelest eksisteerib Torrese väina kreoolkeeles inklusiivne ‘meie’ - yumi (duaal) ja yumpla (mitmus). Eksklusiivne ‘meie’ on mitu (duaal) ja mipla (mitmus). Erinevalt eesti keelest verbil isik ei rakendu. [3]
Definiitsus[muuda | muuda lähteteksti]
Torrese väina kreoolkeeles on neli artiklit, mille kasutamine on mittekohustuslik: da (ainsus, definiitne), dem (mitmus, definiitne), wan (ainsus, indefiniitne) ja ol (mitmus, üldine). On täheldatud kalduvust kasutada inglise keele artikleid the ja a seal, kus inglise kirjakeeles neid ei kasutata, näiteks come in a two dinghi või the las Sunday. [5]
Sugu[muuda | muuda lähteteksti]
Austraalia kreoolkeeltes ei kajastu sugu nimisõnades. Torrese väina kreoolkeeles on võimalik (aga mitte kohustuslik) märkida sugu omadussõnadega man ‘meessoost’ ja oman ‘naissoost’, nagu näiteks man ata ‘vanaisa’ ja oman ata ‘vanaema’. [5]
Kääne[muuda | muuda lähteteksti]
Erinevalt eesti keelest on tegemist analüütilise keelega, käänet väljendavad prepositsioonid. Neli põhilist prepositsiooni Torrese väina kreoolkeeles on lo (asukoht, sõnast along), go (eesmärk, sõnast go), kam (pärinemiskoht, sõnast come) ja blo (kuuluvus, sõnast belong). [5] Näiteks: We aus blo misnari? ‘Kus on preestri maja?’ Prepositisioonidel võib olla lauses ka teisi tähendusi, näiteks blo võib väljendada kohustust (Ai blo go nau ‘Ma pean nüüd minema’) ja pò eesmärki (Bos i kam pò luk wòk blo yumi ‘Boss on tulnud meie tööd vaatama’).
Mõningatele asukohta ja liikumist väljendavatele verbidele ei järgne prepositsiooni, näiteks Awa bi stap aus bikòs em i sikwan ‘Onu jäi koju, sest ta on haige’. [3]
Aeg[muuda | muuda lähteteksti]
Erinevalt eesti keelest aeg verbil ei rakendu. Minevikku võivad märkida verbi ees abitegusõnad bin või bi, tulevikku go. Näiteks: Dat stori we yu bi spik i prapa paniwan ‘See lugu, mis sa rääkisid, on väga naljakas’ [5]
Aspekt[muuda | muuda lähteteksti]
Torrese väina kreoolkeeles väljendatakse aspekti verbi ees olevate sõnadega. Kuus põhilist aspektimarkerit lauses on kip (korduv), nomo (peatatud), oltaim (habituaalne), pinis (lõpetatud), stat (inhoatiivne) ja stil (kontinuatiivne). Korduvat tegevust saab väljendada ka lihtsalt verbi kordamisega, näiteks Yu ran ran go! ‘Jookse edasi!’. [5]
Huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]
Torrese väina saartel kõneleti juba 1840. aastatel Vaikse ookeani inglise pidžinit, mille olid endaga kaasa toonud kaupmehed Euroopast, Lõunamere saartelt, Paapua Uus-Guineast, Filipiinidelt, Indoneesiast ja Austraaliast. Kreoolkeel arenes pidžinist aga alles 1890ndate lõpus. [6] Keele kaks peamist murret on ida ja lääne dialektid. Ida dialekti sõnavara sisaldab rohkelt meriam miri keelest laenatud sõnu, mis kuulub Paapua keelte hulka, lääne dialekti sõnavara on aga tugevalt mõjutanud kala-lagau-jaa keel, mis on Austraalia aborigeenikeel.[6] Torrese väina kreoolkeele sõnavara pärineb siiski 80% ulatuses inglise keelest. [1] Teise maailmasõja järel on selle kreoolkeele struktuur järjest enam lähenenud oma superstraadile, inglise keelele. [4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 [1] Ethnologue (vaadatud 20. novembril 2013)
- ↑ [2] www.zopmist.com (vaadatud 20. novembril 2013)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 [3] Wikipedia (vaadatud 20. novembril 2013)
- ↑ 4,0 4,1 Halliday, M.A.K., Gibbons J., Nicholas H. (1990). Learning, Keeping and Using Language: Selected papers from the Eighth World Congress of Applied Linguistics, Sydney, 16–21 August 1987, Volume 2. John Benjamins Publishing: Sidney. Lk 164.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Burridge K., Kortmann B. (2008). Varieties of English: The Pacific and Australasia. Walter de Gruyter: Berlin. Lk 417, 420, 424, 426.
- ↑ 6,0 6,1 Tryon D. T., Charpentier J.-M. (2004). Pacific Pidgins and Creoles: Origins, Growth and Development. Walter de Gruyter: Berlin. Lk 16-17.