1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tondipoiste ausammas)
Mälestusmärgi taasavamine 15. mail 2009

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument (ka Tondipoiste ausammas) on püstitatud neljale Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste sõjakooli kadetile Aleksander Tedrele, August Udrasele, Arnold Allebrasele ja Aleksander Tombergile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus.[1] Mälestussammas asub Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi asumis aadressil Tondi tänav 55/57.

Mälestusmärgi kavandas kujur Amandus Adamson. See avati 1928. aastal. Nõukogude okupatsiooni ajal 1941. aastal see hävitati. Mälestusmärk taastati ja avati uuesti 2009. aastal. Skulptuuri taastas Jaak Soans.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusmärgi skulptuur. Autor Amandus Adamson, taastas Jaak Soans.
Mälestusmärgi portreereljeef ja mälestustahvlid

Kuna ajalooline monumentaalkompleks asus sõjakooli kõrge piirde taga, rajati mälestusmärgile koonusekujuline kivitrepiga küngas, mida 2009. aastal ei taastatud. Monumendi kõik muud osad taastati vanade fotode alusel täies mahus. Lisati kaks mälestustahvlit. 

Samba vundamendi läbimõõt on 20 meetrit ja graniidist postamendi kõrgus üle kaheksa meetri. Monumenti ilmestavad neli bareljeefi (portreereljeefid, 1,5 elusuurust), pärg ja skulptuur. Figuraalse grupi kõrgus on 2,5 m ja kujutab kadetti, kes seisab oma haavatud sõbra kõrval.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ausamba esmase püstitamise mõtte algatajaks oli kolonelleitnant Eduard Rüütel, tollane sõjakooli ülem. Raha koguti annetustena langenud kadettide teenistuskaaslaste poolt.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monumendi avamine Tondi Sõjakooli juures, 16. september 1928

Ausamba kavandi ja mudeli valmistas professor Amandus Adamson. Skulptuur valati Itaalias. Alus valmistati Aleksander-Eduard Jürgensi kivitööstuses Tallinnas. Nurgakivi paigaldas tolleaegne sõjaminister kindral Nikolai Reek 17. mail 1928.[2] Mälestusmärk avati sama aasta 16.septembril. Samba avas riigivanem Jaan Tõnisson.[2] Ausamba aluse nurgakivi alla asetatud metallsilindri sisu – originaaldokumendid (kokku 114 lehekülge) on säilitamisel Riigiarhiivis.

1941. aasta veebruaris monument hävitati. 1942. aasta augustis leiti pronkskuju ja toodi Tallinna.[2] Kujul oli kannatada saanud püsti seisva figuuri pea ning relv ning see loodeti taastada.[2]

Mälestusmärgi taastamise mõtte algatas 2002. aastal erukolonelleitnant Jaak Haud (Kaitsekolledži ülema kohusetäitja aastatel 1993–1997) kodanikualgatuse korras. Algatus viis Tallinna Linnavalitsuse otsuseni ausammas taastada.

Taasavamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusmärk taasavati pidulikult Tallinna päeval, 15. mail 2009. Avasõnad ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar, sõnavõtuga esinesid ka Riigikogu liige Mart Laar ja Eesti Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Mälestussamba õnnistas sisse Tallinna praost Jaan Tammsalu, esines Kaitseväe orkester. Tseremooniat juhatas Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb. Tseremoonial osales külalisena Rootsist Tondi Sõjakooli viimase lennu (1940) lõpetanu, 92-aastane Jaan Sepp.

Dokumentaalfilm[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestusmärgi taassünnist valmis 2009. aastal dokumentaalfilm "Tondipoisid". Filmi režissöör on Asko Kase ja produtsent Artur Talvik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. HEIKI SUURKASK: miks Tondipoistest vale levib? Eesti Päevaleht, 11. märts 2009.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Leiti sõjakooli mälestussamba kuju, Eesti Sõna, 23.08.1942

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]