Toivo Orav

Allikas: Vikipeedia

Toivo Orav (18. veebruar 1932 Pärnu23. juuli 1989 Tallinn) oli eesti geneetik.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Toivo Orav oli teenistuja poeg ja Ivi Orava abikaasa.[1]

Lõpetas 1950 Pärnu 1. Keskkooli, 1955 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogiaosakonna, bioloogiakandidaat (1963, Eesti TA), väitekiri "Gammakiirguse toime odrale", bioloogiadoktor (1973, Novosibirsk), väitekiri "Радиациoнный мутагенез у ячменя и возможности его модифицирования". Oli 1957–1989 Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi nooremteadur, teadussekretär, vanem- ja peateadur, 1965–1985 geneetika sektori juhataja.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud kiirguste ja tugevatoimeliste keemiliste ainete mõju odra pärilikkusele, avastanud võimaluse tuua kasvustimulaatorite abil esile taimede peitelisi pärilikke muutusi. Koostöös Jõgeva Sordiaretusjaamaga osales odrasordi 'Teele' aretuses. Olnud Eesti Geneetikute ja Selektsionääride Seltsi esimees (1973–1985).

Üle 120 teadustrükise, sh 3 monograafiat; 1 autoritunnistus, aimeartikleid.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • О совместном действии гамма-облучения и этиленимина // Хим. мутагенез и селекция. Тлн, 1971
  • Радиационный мутагенез и модифицирующие его условия (kaasautorid G. Šangin-Berezovski, I. Orav). Тлн, 1972
  • Хлорофильная мутация (kaasautor J. Kalam). Тлн, 1974
  • Исследования по химическому мутагенезу у сельскохозяйственных растений (kaasautorid O. Priilinn, T. Šnaider). Тлн, 1976
  • The possibilities of using chlorophyll mutations for studying the mechanism of action of chemical mutagens (kaasautor I. Orav). // Exp. mutagenesis in plants. Sofia, 1978
  • Проблема пенетрантности гена и его реализация: теоретический и практический аспекты. // АН Эстонской ССР в 1973–1979 годах. Тлн, 1981
  • Биологически активные соединения в генетических процессах (kaasautor G. Šangin-Berezovski). // Современные проблемы теории химического мутагенеза. Тлн, 1987

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.