Toiduvalgust tingitud enterokoliit

Allikas: Vikipeedia

Toiduvalgust tingitud enterokoliit on haruldane mitte-IgE-vahendatud toiduallergia.[1] Haigus ilmneb tavaliselt imikueas. Ägedale vormile on iseloomulik 1–4 tundi pärast söömist tekkiv korduv oksendamine ja diarröa, mis võivad 15% juhtudel viia dehüdratatsiooni ja hüpovoleemilise šokini.[1][2][3] Kroonilisele vormile on iseloomulik progresseeruv vesine diarröa, oksendamine ja kasvupeetus.[3] Haiguse sagedasemad vallandajad on lehmapiim, soja ja teraviljad (riis, kaer).[4]

Epidemioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Toiduvalgust tingitud enterokoliit võib kujuneda igas vanuses, kuid klassikaliselt avaldub see imikutel esimese 9 elukuu jooksul.[1][5] Haiguse esinemissagedus on umbes 3 juhtu 1000 vastsündinu kohta (0,34%).[4] Haiguse riskiteguriteks on meessugu, sünd keisrilõike abil ja atoopia (patsiendil endal või perekonnas).[5]

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Äge toiduvalgust tingitud enterokoliit[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse ägedale vormile on iseloomulik pikaajaline ja tugev oksendamine umbes 1–4 tundi pärast haigust põhjustava toidu söömist, millele võib 24 tunni jooksul järgneda vesine diarröa. Sümptomite teke on hilisem võrreldes IgE-vahendatud toiduallergiaga.[1][5] Sekundaarselt võivad kaasneda kahvatus, letargia ja hüpotermia. Sümptomid võivad sarnaneda sepsise või šoki omadega.[2][5] Laste kasv ja areng häiritud ei ole.[5]

Laboratoorsetes analüüsides võivad esineda neutrofiilia, eosinofiilia, trombotsütoos, metaboolne atsidoos ja methemoglobineemia.[5]

Krooniline toiduvalgust tingitud enterokoliit[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse krooniline vorm tekib haigust põhjustava toidu tarbimisel pikema aja jooksul. Kroonilise vormi korral on domineerivaks sümptomiks vesine diarröa, millega võib kaasneda korduv oksendamine ning ägedale vormile omased sümptomid, näiteks letargia, dehüdratatsioon ja neutrofiilia.[5]

Kroonilise vormi iseloomulikeks tunnusteks on kasvupeetus ja hüpoalbumineemia, mille alusel on võimalik haigust diferentseerida teistest mitte-IgE-vahendatud toiduallergiatest.[5]

Atüüpiline toiduvalgust tingitud enterokoliit[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 24% patsientidel esinevad spetsiifilised IgE antikehad nende haigust esilekutsuva toidu vastu. Atüüpilise vormi korral sarnaneb haiguse kulg ägeda vormi omaga, kuid haiguse iseenesliku lahenemise tõenäosus on madalam.[5]

Haigust põhjustavad toidud[muuda | muuda lähteteksti]

Sagedasemad haigust põhjustavad toiduained on lehmapiim, soja või mõlemad.[5] Nende toiduainete suhtes tundlikele lastele on iseloomulik tavalisest varajasem toitmine imikute piimasegudega.[6] Ainult rinnapiimatoidul olevatel imikutel esineb lehmapiimast või sojast tingitud enterokoliiti harva.[5]

Tahketest toiduainetest tingitud enterokoliit tekib tavaliselt hiljem. Haiguse ilmnemise mediaanvanus on 12,1 kuud. Haigust sagedamini põhjustavad toiduained on riis, kaer, oder ja teised teraviljad, muna, juurviljad (hernes, maguskartul), banaan, linnuliha, kala, koorikloomad ja pähklid.[5]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene ravi on haigust esile kutsuvate toiduainete range vältimine. Äge reaktsioon laheneb 4–12 tunni ja krooniline 3–10 päeva jooksul.[5]

Kuna rinnapiimatoidul olevatel imikutel esineb piimavalgust tingitud enterokoliiti harva, siis on soovitatav lapse rinnaga toitmine esimesel eluaastal. Vajadusel võib lehmapiima alternatiivina kasutada hüpoallergeenset piimasegu, täielikult hüdrolüüsitud kaseiiniga piimasegu või aminohapetel põhinevat piimasegu.[2][5]

Haigus on lastel iselimiteeruv ning sellel puuduvad pikaajalised tüsistused.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Leonard S.A, Nowak-Wegrzyn A. Food Protein-Induced Enterocolitis Syndrome. Childhood Food Allergy: Current Management, Emerging Therapies, and Prevention, The Pediatric Clinics of North America. December 2015 62(6):1463-1477
  2. 2,0 2,1 2,2 Bingemann T.A, Sood P, Järvinen K.M. Food Protein-Induced Enterocolitis Syndrome. Food Allergy, Immunology and Allergy Clinics of North America. February 2018 38(1):141-152
  3. 3,0 3,1 Nowak-wegrzyn A, Spergel JM. Food protein–induced enterocolitis syndrome: Not so rare after all! Journal of Allergy and Clinical Immunology. November 2017; 140(5):1275–6
  4. 4,0 4,1 Nowak-we A, Chehade M, Groetch ME, Spergel JM, Wood RA, Allen K, et al. Position paper. International consensus guidelines for the diagnosis and management of food protein–induced enterocolitis syndrome: Executive summary — Workgroup Report of the Adverse Reactions to Foods Committee , American Academy of Allergy , Asthma & Immunology Division of Allergy and Immunology. The Journal of Allergy and Clinical Immunology. April 2017 139(4):1111-1126
  5. 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 5,12 5,13 5,14 Agyemang A, Nowak-wegrzyn A. Food Protein-Induced Enterocolitis Syndrome : a Comprehensive Review. Clinical Reviews in Allergy & Immunology. February 2019
  6. Sicherer SH, Sampson HA, Nowak-we A, York N. Clinical features and resolution of food protein–induced enterocolitis syndrome : 10-year experience. Journal of Allergy and Clinical Immunology. August 2014;134(2):382-9