Toiduturism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Toiduturism on turismi alaliik, mille eesmärgiks on maailma maade ja rahvaste rahvusköökide ja -kulinaariate avastamine ja tundmaõppimine ning kohalike toitude ja jookide nautimine.

Toit on tähtis osa reisikogemusest[1], kuna väljas söömine on turistide seas väga levinud. [1]

Toiduturism võib koosneda mitmesugustest tegevustest. Nendeks võivad olla näiteks kohalikke tooraineid tarbivate restoranide külastused, giidituurid pruulikodadesse või veinikeldritesse ning osalemine toidu ja veini festivalidel või toiduvalmistamise koolitustel.[2] Väljas söömine on tavaline ning usutakse, et toidu tähtsus turistide seas on samaväärne kliima, majutuse ja maastiku olulisusega.[1]

Toiduturism sisaldab meeldejäävaid söömise ja joomise kogemusi. [3] Toiduturism erineb agroturismist ehk põllumajandusturismist selle poolest, et toiduturismi peetakse üheks kultuuriturismi alaliigiks (köök kui kultuuriilming), kuid agroturism kuulub maaturismi alaliiki. Samas on mõlemad alaliigid lahutamatult omavahel seotud, sest köögi nö seemned saavad alguse maaviljelusest.[4] Toiduturism ei piirdu ainult gurmeetoiduga.[5]

Majanduslik mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi paljud linnad, piirkonnad või riigid on tuntud oma toidu poolest, ei koosne toiduturism ainult toidukultuurist. Iga turist sööb umbes kolm korda päevas ning see on ka põhjus, miks toit on turismis üheks fundamentaalseks majanduslikuks teguriks. Riigid nagu Iirimaa, Peruu ja Kanada investeerivad märkimisväärselt toiduturismi arengusse, mille tulemuseks on see, et tänu toiduturismi reklaamimisele ja toodete arendamisele on tõusnud külastajate kulutuste ja ööbimiste arv.[6]

WTFA (The World Food Travel Association) hinnangul moodustavad toidule ja jookidele minevad kulutused 15–35% kõigist turismikuludest, sõltudes sihtkoha taskukohasusest. WTFA loetleb võimalikke toiduturismi eeliseid, hõlmates rohkem külastajaid, suuremat müüki, rohkem meedia tähelepanu ja suuremat kogukonna uhkust.[7]

Alates 1979. aastast toimub igal aastal maailma toidupäev (ka ülemaailmne või rahvusvaheline toidupäev, inglise keeles World Food Day), mida tähistatakse 16. oktoobril ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni asutamise auks. Esimene iga-aastaselt korraldatav toiduturismi tähistav sündmus (inglise keeles National Food Tour Day) toimus 10. juunil 2017. Selle eesmärk on tähistada ülemaailmselt kulinaaria ja majandusalast mõju, mida kohalik toiduturism edendab.[8]

Turisti tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Turistid jagunevad peamiselt kaheks[2]:

  • Turistid, kelle jaoks toit või jook on lihtsalt möödapääsmatu osa inimeksistentsist.
  • Toidu- ja joogituristid, kes osalevad toiduga seotud tegevustes või kes valivad enda reisisihtkoha toidu ja joogi põhjal.

Toidu ja joogi valikud põhinevad kultuursetel kogemustel, inimvahelistel suhetel, tajutaval põnevusel ja vajadusel ning terviseprobleemidel. Toiduturiste peetakse kultuurituristideks. Neid on kirjeldatud kui teadlikke tarbijaid ja iseseisvaid reisijaid, kellel on kõrged ootused või kirg pikaajalise õppimise vastu ning kes on avatud uutele kogemustele.[2]

Kokanduse klassid[muuda | muuda lähteteksti]

Toiduturismi üheks kasvavaks osaks on kokanduse klassid, nende formaadid varieeruvad lühikestest mõne tunni pikkustest õppetundidest kuni terve päeva või mitu päeva kestvate kursusteni. Välisturistide tähelepanu keskmeks on tavaliselt külastava riigi köök, kuid kohalikud turistid on huvitatud pigem uutest maitsetest ja köökidest. Mitmed toiduvalmistamise klassid hõlmavad ka turu külastamist, et rikastada kultuurielamusi.[7]

Toiduäri ekskursioon[muuda | muuda lähteteksti]

Toiduäri ekskursioonid võivad olla kohati väga erinevad, kuna erinevaid pakkujaid on väga palju. Enamik aga sisaldab järgmisi elemente:

  • Need toimuvad suuremates linnades, üldiselt pealinnades, kus on märkimisväärne turistide arv. Tuurid toimuvad muuhulgas näiteks Londonis, [9] Pariisis, [10][11] Roomas, [12] Torontos,[13] Istanbulis, Madridis, Lissabonis, [14] Barcelonas. [15] Ettevõtjad peavad leidma linna, mis oleks elav ja põneva toidukultuuriga.
  • Maksumus on väga erinev, näiteks need on kallimad Ameerika Ühendriikides ja odavamad Aasias. [16]
  • Tuurid toimuvad tavaliselt jalgsi, kuna läbitud vahemaad pole kunagi suured.
  • Need kestavad tavaliselt vähemalt 3 tundi, kuid tihti ja kauem.
  • Osavõtjate arv on varieeruv, kuid üldjuhul on ülempiiriks 12–16 inimest.
  • Ekskursioonid on väikelastele tasuta, kes jagavad oma toitu vanemate või hooldajatega.
  • Ekskursioonid viivad külastajad kohtadesse, kuhu nad muidu tõenäoliselt ei satuks, nad saavad ostelda ja süüa nagu kohalikud.
  • Kõik ekskursioonid on läbi viidud kohalike inimeste poolt.
  • Ekskursioonid on peamiselt toidust, külastatakse kohalikke turge, baare, kohvikuid, kus külastajad saavad proovida kohalikku kaupa.
  • Giidid räägivad toidust ja tutvustavad kohti, kust nad ise süüa ostavad. Samuti räägitakse kohaliku toidu ja turistile pakutava toidu erinevustest.
  • Giidid tutvustavad lühidalt piirkonna ajalugu.
  • Ekskursioonid eeldavad seda, et osalejad söövad peaaegu kõike.
  • Enamik reisikorraldajaid püüab luua jätkusuutliku turismi mudeli, mille kaudu pakkuda oma klientidele elamusi, mis avaldaks positiivset mõju kohalikule keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele, tehes koostööd ainult kohalike ettevõtetega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 McKercher, B., Okumus, F., Okumus, B. (2008). "Food Tourism as a Viable Market Segment: It's All How You Cook the Numbers!". Journal of Travel & Tourism Marketing. 25 (2): 137–148. doi:10.1080/10548400802402404.
  2. 2,0 2,1 2,2 Bradshaw, M., Curtis, K., Bosworth, R., Slocum, S. (2016). The Role of Food & AgTourism in the Western US. Contributed presentation at the 60th AARES Annual Conference, 2–5 February 2016, 1–30. Canberra, ACT: Australian Agricultural and Resource Economics Society (AARES). http://purl.umn.edu/235266
  3. "World Food Travel Association". World Food Travel Association. Retrieved October 8,2017
  4. Wolf, Erik. (2006). Culinary Tourism: The Hidden Harvest. Kendall/Hunt Publishing. ISBN 978-0-7575-2677-0.
  5. Wolf, Erik. (2001). "Culinary Tourism: The Hidden Harvest" white paper. World Food Travel Association. (currently out of print).
  6. Wolf, Erik. (2014). Have Fork Will Travel. CreateSpace Independent Publishing Platform. ISBN 978-1490533995.
  7. 7,0 7,1 "What Is Food Tourism?". World Food Travel Association. Retrieved October 8, 2017.
  8. "National Foor Tour Day". /
  9. Lane, Megan (September 16, 2005). "A taste for gastro-tourism". BBC News
  10. Discover the Paris food scene like a true Parisian". deliciousmagazine.co.uk
  11. "In Paris, 8 New Tours, From Art to Shopping". The New York Times. October 16, 2016
  12. Nadeau, Barbie (March 26, 2014). "The Problem with Food Porn Tourism". Daily Beast
  13. Abel, Ann (March 13, 2017). "Eat the World: 9 Best Food Tours". Forbes
  14. "Six Ways to Enjoy Kuala Lumpur". South China Morning Post. September 2, 2015
  15. Frayer, Lauren (August 18, 2015). "Food Tours Help Keep Barcelona's Mom-And-Pop Tapas Bars Alive". NPR
  16. "Traveling to eat: Food tourism grows in USA". USA Today. February 19, 2007