Toidutalumatus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Toidutalumatus on mitteimmunoloogiline seisund, mis sageli põhjustab seedetrakti sümptomeid[1]. Toidutalumatus esineb 5-20%-l[2] elanikkonnast ja selle põhjuseks võivad olla toidukomponentide farmakoloogilised toimed (nt kofeiin), mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus, ensüümide (nt laktoosi) või nende transportfunktsiooni puudulikkus[1] [3]. Seisund klassifitseeritakse farmakoloogilise, metaboolse, sega või idiopaatiliste mehhanismide järgi[4]. Toidutalumatus on komplitseeritud seisund – sümptomid ja sellega seotud mitteimmunoloogilised mehhanismid on väga varieeruvad[3]. Kõige sagedasem toidutalumatuse liik on laktoositalumatus, mis kuulub metaboolse tüübi alla. Muu saranane toiduga seotud seisund on toiduallergia, mis on tavaliselt immuunvahendatud ja seotud IgE-ga.

Toidutalumatuse kliinilised ilmingud sõltuvad tavaliselt annusest[4]. IgG-vahendatud toidutalumatust on seostatud spetsiifilise ja mittespetsiifilise sümptomatoloogiaga. Seda on seostatud allergiaste sümptomitega, nagu lööbed, urtikaaria ja astma. Kliiniliselt allergiliste sümptomitega patsiente uuritakse tavaliselt spetsiifiliste IgE antikehade olemasolu suhtes, kuid sümptomid võivad olla seotud hoopis toidutalumatusega. Kuid nende sümptomite ilmnemine võtab aga aega, kuna IgG moodustumine võtab päevi kuni kuid. Pähkel, pärm ja nisu on allergia sümptomitega toidutalumatuse kõige tavalisemad põhjustajad. IgG- vahendatud toidutalumatusega patsientidel täheldatakse sageli ärritatud soole sündroomile viitavaid seedetrakti sümptomeid, sealhulgas kõhukrampe, kõhulahtisust ja kõhukinnisust. Samuti esineb seos migreeni, kroonilise väsimuse, juuste väljalangemise ja IgG-vahendatud toidutalumatuse vahel[2].

Tüüpiliste gastroösofageaalse refluksi sümptomitega patsientidel tihti esineb toidutalumatus mitmete toiduainete suhtes[5]. Ligikaudu 80% ärritatud soole sündroomiga patsientidest teatavad, et nende sümptomid ilmnevad pärast konkreetse toiduaine söömist. Todutalumatuse tekkemehhanismid ärritatud soole sündroomiga patsientidel on seni teadmata. On väga tõenäoline, et ärritatud soole sündroom põhjustab toidutalumatust ja mitte vastupidi. Gluteen, nisu ja sarnased valgud (nt amülaas-trüpsiini inhibiitorid ning fermenteeritavad oligo-di-mono-sahhariidid ja polüoolid (FODMAP-id)) on ärritatud soole sündroomi puhul kõige olulisemad sümptomite põhjustajad[6].

Kõige kasulikum diagnostiline test toidutalumatuse puhul on toiduainete eliminatsioon dieedist. Näiteks, madal FODMAP-dieet on efektiivne ravimeetod, kuid see mõjutab seedetrakti mikrobiootat. FODMAP-i tolerantsuse taastamine on osa ravistrateegiast[1]. Toiduainete kõrvaltoimetel on suur kliiniline ja sotsiaalne mõju, mis võib mõnel juhul lõppeda surmaga või halvendada patsientide elukvaliteeti[4]. Sümptomite peamine ravi on reaktsiooni põhjustava toidu vältimine[2][4]. Toidutalumatuse korral on vajalik toidunõustamine. Patsiendid, kes üritavad oma dieeti muuta, saavad kasu dieedinõustaja juhendamisest, tõenäoliselt tänu paremale arusaamisele ja ravisoostumusele, mille tulemuseks on parem sümptomite taandumine. Dietoloogi kontrolli all saab ka hinnata tolerantsuse taset konkreetse toiduaine suhtes. Hea arusaamine seisundist tagab ka selle, et patsiendid ei piira tarbetult oma dieeti, mille tõttu toidu mitmekesisus ja kogus võivad üleliia väheneda[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]