Tisza kaldal

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tisza kaldal
Originaal­pealkiri Над Тиссой. Горная весна
Autor Aleksandr Avdejenko
Tõlge Hardi Tiidus
Illustreerija Allex Kütt
Toimetaja Eno Raud
Päritolumaa Nõukogude Liit Nõukogude Liit
Keel vene
Sari Seiklusjutte maalt ja merelt
Žanr spiooniromaan
Kirjastaja ? (originaal)
Eesti Riiklik Kirjastus (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1956 (originaal)
1957 (eesti keeles)
Lehekülgi 600

"Tisza kaldal" (vene keeles "Над Тиссой") on Aleksandr Avdejenko spiooniromaan, mille tegevus toimub teise maailmasõja järgsetel aastatel Ukrainas Taga-Karpaatia aladel, mis enne sõda kuulusid Tšehhoslovakkiale.

Teosest[muuda | muuda lähteteksti]

"Tisza kaldal" ilmus eesti keeles 1957. aastal sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" 18. raamatuna. Selle tiraaž oli 30 000 eksemplari.

Ühise pealkirja all on eestikeelses väljaandes kaks jutustust - "Tisza kaldal" ja "Mägede kevad".

"Tisza kaldal" kirjastati vene keeles 1954. aastal Moskvas. Avdejenko kirjutas jutustusele järje "Mägede kevad" 1955. aastal. Ühise väljaandena ilmusid need 1956. aastal Moskvas.

Raamat kirjeldab Nõukogude Liidu piirivalvurite rasket teenistust piiririkkujate leidmisel ja kahjutuks tegemisel, näitab spioonide hingelist tühisust ja nõukogude inimeste kõrget moraali sotsialistliku ülesehitustöö läbiviimisel.

Kinostuudios "Mosfilm" filmiti "Tisza kaldal" ainetel 1959. aastal samanimeline mängufilm. Eesti Raadios etendati 1958. aastal teose põhjal seatud kuuldemäng tuntud eesti näitlejate osalusel (režissöör Kaarel Toom).

Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Tisza kaldal[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari piiri äärses Ukraina linnas tegutsev Ameerika luure resident Stefan Dzjuba tutvub Moskva rongis demobiliseerunud nõukogude allohvitseri Ivan Belograiga, kes suundub samasse linna. Residendil tekib plaan kasutada Belograi identiteeti spionaaži eesmärkidel. Selleks tapab ta hiljem mägiteel sobival hetkel endise sõjamehe, röövib kõik tema dokumendid ja isiklikud asjad ning saadab need piiri taha.

Vaenlase agent Ralph Clark ületab koos teise spiooniga illegaalselt Tisza jõe ja Nõukogude Liidu riigipiiri, saabub piirilinna ning kohtub residendiga. Ta esineb linnas Ivan Belograina ja vormistab end tema dokumentidega tööle raudteedepoosse. Clarkile on antud ülesanne teostada diversiooniakt – lasta õhku strateegiline raudteesild. Clark laseb abilisel raudteesilda pildistada ja filmirulli endale tuua. Dzjubale antakse nüüd ülesandeks abiline kui mittevajalik tunnistaja likvideerida, kuid see ei õnnestu – spioon tapab ise residendi. Kuna pildistamist märkasid piirivalvurid, leitakse jälitustegevuse käigus spioon üles ja arreteeritakse. Saadud tunnistuste alusel otsustavad vastuluure organid vale-Belograi vahistada. Clark põgeneb kinnivõtjate eest mägedesse, et uuesti piir ületada ja kohtub lambakarjustega. Valvsad karjused aga seovad agendi une pealt kinni ning kutsuvad kohale piirivalvurid. Clark tunnistab vastuluurele kõik üles ja pakub kaastööd topeltagendina, kuid pakkumist ei võeta vastu.

Mägede kevad[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Saksamaal Baieris asuvas luurekeskuses koostab juhtkond plaani "Mägede kevad", mis näeb ette lasta õhku NSV Liitu ja naaberriike ühendav raudteetunnel, et näidata kuidas Taga-Karpaatia rahvas avaldab vastupanu nõukogude režiimile. Plaani teiseks osaks oli purustada uue hüdroelektrijaama veehoidla tamm. Lisaks tuli selgitada välja Clarki kadumise asjaolud ning korraldada edasist luuretööd piirilinnas asuvate varem värvatud agentidega. Sel eesmärgil saadab keskus juhtiva agendi John Fine'i üle riigipiiri Tisza jõe teisele kaldale. Fine määrab seal uue residendi, kelle juures ta end ka varjab ja laseb värvata uusi tegevagente. Vaatamata Fine'i ja luurevõrgu pingutustele ei õnnestu neil diversioone korraldada ega luureandmeid läände toimetada. Nõukogude vastuluure tegutseb efektiivselt ning arreteerib spioonid. Taga-Karpaatias saab jätkuda nõukogude inimeste rahulik ülesehitustöö.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]