Tigray sõda
| Tigray sõda | |||
|---|---|---|---|
| Osa Etioopia tsiviilkonfliktist | |||
.svg) Seis 2022. aasta oktoobris Keskvalitsus Etioopia valitsus ja piirkondlikud liitlased Eritrea kaitseväed Mässulised Tigray kaitseväed Oromo Vabastusarmee | |||
| Toimumisaeg |
3. november 2020 –
| ||
| Toimumiskoht |
Tigray, Amhara ja Afar, Etioopia Ülekandunud: Keskpiirkond, Eritrea ja Al Qadarif, Sudaan | ||
| Hetkeseis |
Käimasolev
| ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Väeüksused | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
|
Täpne kannatanute arv ei ole teada Hukkunud on 3 ÜRO valvajat ja 23 abitöötajat 2 100 000 sisepõgenikku 61 000 pagulast (20 000 teadmata kadunud) 13 000 000 vajab humanitaarabi Kokku surnuid: 385 000 – 600 000+ (k.a näljahäda ohvrid; Genti Ülikool) | |||
Tigray sõda on 3. novembril 2020 Etioopia Tigray osariigis alanud kodusõda.[3] Sõjas on ühel poolel Etioopia valitsus ja Eritrea ning teisel poolel Tigray Rahva Vabastusrinne (TRV).
Pinged TRV ning Etioopia ja Eritrea valitsuste vahel olid kasvanud aastaid, sõda algas, kui Tigray mässulised ründasid Etioopia kaitseväe põhjaväejuhatuse baase ja Tigray peakontorit. Etioopia ründas TRV-d vastukaaluks lõunast ning Eritrea põhjast, Etioopia peaminister Abiy Ahmed nimetas vasturünnakuid "korrakaitseoperatsioonideks".[4][5] Keskvõim võttis Tigray pealinna Mek’ele oma kontrolli alla 28. novembril ning Abiy kuulutas operatsiooni lõppenuks. Tigray omavalitsus teatas selle peale, et jätkab vastupanu, kuni "sissetungijad" on välja aetud.[6][7] Tigray kaitseväed võtsid pealinna tagasi 28. juunil 2021. Sama aasta juuliks olid nad jõudnud ka piirnevatesse Amhara ja Afari osariiki.[8]
2021. aasta novembri alguses vallutasid Tigray kaitsejõud ja Oromo Vabastusarmee (OVA) Tigrayst lõunasse Addis Abebasse suunduval maanteel mitu linna ning TRV teatas, et kaalutakse Addis Abeba peale liikumist. TRV, OVA ja seitse väiksemat rühmitust panid kokku koalitsiooni, et "jõuga või läbirääkimistega kukutada Abiy valitsus ning moodustada üleminekuvalitsus". Pärast keskvalitsuse vasturünnakut ja mitut läbirääkimistevooru kuulutati 24. märtsil 2022 välja humanitaarvaherahu, et võimaldada humanitaarabi laekumine Tigraysse.[9] Vaenutegevus laienes taas ning sõda jätkus augustis 2022.[10] Rahuläbirääkimiste läbikukkumisele järgnes mitu mobilisatsiooni, oktoobriks 2022 olid nii Etioopia, Eritrea kui ka Tigray mobiliseerinud sadu tuhandeid sõdureid.
Kõik osapooled on sõja jooksul pannud toime sõjakuritegusid.[11][12] Kogu konflikti jooksul on aset leidnud mitu tsiviilisikute massilist hukkamist (nt Hagere Selami veresaun, Mai Kadra veresaun ja Aksumi veresaun).[13][14] Oktoobriks 2022 oli sõjas hukkunud vähemalt 385 000 – 600 000 inimest ning vägistamine oli muutunud igapäevaseks nähtuseks, vägistati nii 8-aastasid tüdrukuid kui ka 72-aastaseid naisi. Osa vägistamisjuhtumitest pandi toime ka perevägivallana.[15][16] Sõja tõttu on tekkinud akuutne humanitaarkriis ja näljahäda.[17] Sõja käigus on tehtud rohkesti katseid poolte vahel rahu sõlmida ning 20. detsembril 2020 toimus poolte lepitamiseks erakorraline Ida-Aafrika Arenguühenduse tippkohtumine.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- 2020. aasta Etioopias
- Eritrea-Etioopia sõda
- Eritrea-Etioopia piirikonflikt
- Etioopia tsiviilkonflikt (2018–)
- Etioopia kodusõda
- Kodusõdade loend
- Kestvate sõjaliste konfliktide loend
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Ethiopia forces accused of deadly attack as Tigray war escalates". Al Jazeera (inglise). 26. august 2022. Vaadatud 28. augustil 2022.
- ↑ https://www.reuters.com/world/africa/ethiopia-peace-talks-start-south-africa-2022-10-25/
- ↑ "Next Africa: What Does Tigray Want From Ethiopian Civil War?". Bloomberg L.P. 20. august 2021. Vaadatud 23. augustil 2021.
- ↑ "The conflict in Ethiopia". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2020. Vaadatud 19. detsembril 2020.
- ↑ "Concern of Outright War in Ethiopia Grows as PM Presses Military Offensive". VOA (inglise). Vaadatud 28. jaanuaril 2022.
- ↑ "Ethiopia's Tigray crisis: Mekelle hospital struggling after attack – Red Cross". BBC News. 29. november 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2020. Vaadatud 29. novembril 2020.
- ↑ "In Ethiopia, Abiy Ahmed's forces have won the battle but not the war". The Economist. 1. detsember 2020. ISSN 0013-0613. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2020. Vaadatud 2. detsembril 2020.
- ↑ "Ethiopia's government announce ceasefire as Tigrayan troops retake region's capital". CNN. 28. juuni 2021. Vaadatud 3. juulil 2021.
- ↑ "Ethiopia declares unilateral truce to allow aid into Tigray". Al Jazeera (inglise). Vaadatud 24. märtsil 2022.
- ↑ "Fighting in northern Ethiopia shatters months-long truce". The Guardian. Agence France-Presse. 24. august 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2022.
- ↑ Dahir, Abdi Latif; Hicks, Tyler (9. detsember 2020). "Fleeing Ethiopians Tell of Ethnic Massacres in Tigray War". The New York Times. ISSN 0362-4331. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2020. Vaadatud 15. veebruaril 2021.
- ↑ Nebehay, Stephanie; Endeshaw, Dawit (3. november 2021). "Joint UN, Ethiopia rights team: all sides committed abuses in Tigray". Reuters. Vaadatud 3. novembril 2021.
- ↑ Kassa, Lucy; Bulos, Nabih (23. märts 2021). "In an out-of-sight war, a massacre comes to light". Los Angeles Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2022.
- ↑ Mas, Liselotte (12. märts 2021). "Ethiopia: video of Tigray massacre lifts lid on 'war without photos'". France 24 (The Observers). Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2022.
- ↑ "Rape is being used as weapon of war in Ethiopia, say witnesses". The Guardian. 14. mai 2021. Vaadatud 22. augustil 2021.
- ↑ Akinwotu, Emmanuel (11. august 2021). "'Like I wasn't a person': Ethiopian forces accused of systematic rape in Tigray". The Guardian. Vaadatud 11. augustil 2021.
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ "Ethiopia: Tigray on brink of humanitarian disaster, UN says". The Guardian (inglise). 14. jaanuar 2022. Vaadatud 15. veebruaril 2022.