Mine sisu juurde

Three Mile Islandi tuumaelektrijaam

Allikas: Vikipeedia
Three Mile Island
Three Mile Island
Koordinaadid 40° 9′ 7,4″ N, 76° 43′ 29,7″ W

Three Mile Island on suletud tuumaelektrijaam[1], mis asub Pennsylvania osariigis USA-s, umbes 5 miili kaugusel Harrisburgist. See on tuntud eelkõige 1979. aastal toimunud tuumakatastroofi tõttu, mis on üks suurimaid ja kõige ulatuslikumaid tuumaõnnetusi Ameerikas ning mõjutas kogu tuumaenergia sektori usaldusväärsust ja arengut maailmas.

Ajalugu ja ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Three Mile Islandi tuumaelektrijaama rajamise algus ulatub 1960. aastatesse, mil Ameerika Ühendriikide tuumaenergia arendamine oli tõusuteel. Jaama esimene reaktor, TMI-1[2], alustas tööd 1974. aastal, samal ajal kui teise reaktori, TMI-2[3], ehitus lõppes 1978. aastal. Jaam asub Three Mile Islandil, mis on väike saar, mis asub Susquehanna jõe ääres.

TMI-1 ja TMI-2 olid mõlemad pressuriseeritud veereaktorid (PWR[4]), mis on üks levinumaid tuumaelektrijaama tüüpe. Need reaktorid kasutasid tuumaenergia vabastamiseks uraani isotoopide ahelreaktsiooni. Reaktorite jahutus ja turvasüsteemid olid disainitud selleks, et tagada süsteemi stabiilsus ja ohutus isegi äärmuslikel juhtudel.

1979. aasta õnnetus

[muuda | muuda lähteteksti]

1979. aasta 28. märtsil toimus Three Mile Islandil kõige tuntum ja tõsisem tuumaõnnetus Ameerika Ühendriikides. Õnnetus algas, kui TMI-2 reaktori jahutus- ja turvasüsteemis tekkis viga. Üks reaktori jahutuskomplekti pumpadest ebaõnnestus, mis põhjustas jahutusvedeliku ringluse katkemise ja reaktori ülekuumenemise. Selle tulemusena tõusis reaktori temperatuur ja surve.

Three Mile Island artikkel

Süsteemid, mis olid mõeldud ülekuumenemise tagajärgede leevendamiseks, ei reageerinud ettenähtud viisil, kuna ühe turvasüsteemi ventiil jäi lahti, lastes auru välja. Õnnetus jätkus, kuna töötajad ei suutnud kohe mõista, mis täpselt juhtus, ja nad ei osanud alguses õigesti reageerida, mis halvendas olukorda.

Kuigi õnnetuse käigus ei toimunud suuremat radioaktiivsete ainete lekke hulka, oli siiski väike kogus radioaktiivset gaasi, mis pääses õhku. Uuringud hiljem näitasid, et inimeste kokkupuude kiirgusega oli väga väike ja ei põhjustanud otseseid tervisemõjusid, kuid õnnetus põhjustas laialdast muret tuumaenergia ohutuse ja usaldusväärsuse kohta.

Tagajärjed ja rahvusvaheline mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

Three Mile Island õnnetus põhjustas USA-s ja kogu maailmas tõsist kartust tuumaenergia kasutamise ohutuse osas. Kuigi õnnetuses ei olnud otseselt elu kaotanud inimesi, ja radioaktiivne saaste jäi väikseks, tõi see kaasa tõsiseid muutusi tuumaenergia poliitikas ja ohutusstandardeis. Õnnetus tõi esile, kui haavatavad võivad olla tuumaelektrijaamad ning kui oluline on reageerida kiirelt ja täpselt, kui midagi läheb valesti.

Ameerikas järgnes õnnetusele tihedam järelevalve tuumaelektrijaamade üle, tuumaohutuse määruste muutumine ja uus tähelepanu tuumaenergia keskkonnamõjudele. Õnnetus tõstatas ka küsimusi, kas Ameerikas tuleks jätkata tuumaenergia arendamist või keskenduda alternatiivsetele energiaallikatele.

Rahvusvaheliselt tõi õnnetus esile tuumaenergia potentsiaalsed riskid ja aitas kaasa teiste riikide, sealhulgas Saksamaa ja Jaapani, tuumajaamade sulgemisotsustele või ehitamise peatumisele. Samuti tekitas Three Mile Island õnnetus avalikkuses ulatuslikke muresid ja küsimusi tuumaenergiaga seotud teaduslikest ja poliitilistest otsustest.

Õnnetuse põhjused ja uurimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast õnnetust viisid erinevad teadusasutused ja valitsusorganisatsioonid läbi põhjalikke uurimisi, et selgitada välja õnnetuse täpsed põhjused ja arendada uusi meetodeid tuumaenergia ohutuse tagamiseks.

Uuringud näitasid, et õnnetuse põhjus oli osaliselt tehniline, kuid samas mängis olulist rolli ka inimfaktor. Paljud süsteemide vead olid tingitud mitmesugustest mehhanismidest, sealhulgas valedest tõlgendustest, puudulikest koolitustest ja valesti toiminud turvaprotseduuridest. Kuigi süsteemide rikked olid teatud määral vältimatud, ei suutnud töötajad õigesti määrata, milliseid samme nad peaksid võtma, et olukorda kontrolli all hoida.

Pärast Three Mile Islandi õnnetust hakati pöörama rohkem tähelepanu ka inimeste koolitusele ja protseduuride täpsusele, et sarnased õnnetused tulevikus ära hoida. Samuti viidi sisse uusi teaduslikke meetodeid ja regulatsioone, et tagada veelgi rangem ohutusseire.

Ümberpaigutamine ja sulgemine

[muuda | muuda lähteteksti]

TMI-2 reaktori õnnetus viis selle lõplikule sulgemisele. TMI-1 jätkas tööd järgmistel aastatel, kuid samas oli pärast õnnetust selle töökindlus pideva kontrolli all ja reaktori töö lõpetati 2019. aastal. TMI-2 reaktori sulgemine kestis pikemat aega, kuna õnnetuse tagajärjed ja reaktori sisesed kahjustused tegid selle taastamise võimatuks.

Kaasaegsed arutelud ja tuumaenergia tulevik

[muuda | muuda lähteteksti]

Three Mile Island õnnetus andis hoogu laialdastele aruteludele tuumaenergia tuleviku üle. Paljud teadlased, kes olid tuumaenergia kasuks, alustasid uute meetodite uurimist, et muuta tuumaenergiat ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Samuti tekkis suurenenud huvi alternatiivsete energiaallikate, nagu päikeseenergia ja tuuleenergia, arendamise vastu.

Hoolimata Three Mile Islandi õnnetusest on paljud riigid endiselt sõltuvad tuumaenergiast energiatootmiseks[5]. Tehnoloogia areng on viinud tõhusamate ja ohutumate tuumareaktorite väljatöötamiseni, kuid tuumaenergia kasutamine on endiselt tugevalt reguleeritud ja jälgitud, et vältida suuri õnnetusi nagu Three Mile Island.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "Tuumaelektrijaam", Vikipeedia, 25. august 2024, vaadatud 23. märtsil 2025
  2. "Three Mile Island 1 - World Nuclear Association". world-nuclear.org. Vaadatud 23. märtsil 2025.
  3. "Three Mile Island - Unit 2". NRC Web (Ameerika inglise). Vaadatud 23. märtsil 2025.
  4. "Pressurized water reactor", Wikipedia (inglise), 23. jaanuar 2025, vaadatud 23. märtsil 2025
  5. "Elektri tarbimine ja tootmine | Elering". www.elering.ee. Vaadatud 23. märtsil 2025.