Thomas Campion

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Laul koos lautotabulatuuriga kogumikust "A Book of Ayres" (1601), Thomas Campioni tekstiga ja Philip Rosseteri muusikaga

Thomas Campion, kirjutatud vahel ka Thomas Campian (sündinud 12. veebruaril 1567 Londonis, surnud 1. märtsil 1620) oli inglise luuletaja, helilooja, muusika- ja kirjandusteoreetik ning arst. Ta kuulub Inglismaa lautomuusikakoolkonna kõige väljapaistvamate laulukirjutajate hulka 16. sajandi ja 17. sajandi vahetusel oma lautolaulude võrreldamatu selguse, harmoonilisuse ja rütmilise subtiilsusega[1].

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Londonis 1567. aastal John ja Lucy Campioni pojana. Vanemad surid, kui ta oli laps ja 14-aastasena saadeti ta koos kasuvennaga Cambridge'i. Pärast stuudiumi Cambridge'i ülikoolis aastail 1581–1584, mis jäi lõpetamata, õppis Campion Londonis Gray's Inni juurakoolis õigusteadust ja on teada, et ta osales seal lavastustes ja maskides, kuid ta ei töötanud hiljem kunagi juristina. Kuni aastani 1606 on temast vähe teada, millalgi siis omandas ta meditsiinihariduse ja kraadi Caeni ülikoolis Prantsusmaal. Arstina töötas ta 1606. aastast kuni oma surmani.[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Thomas Campioni esimene trükitud teos olid viis anonüümselt ilmunud laulu Philip Sidney luule piraatkogumikus "Astrophel and Stella" 1591. aastal. 1595. ilmusid tema ladinakeelsed epigrammid pealkirja all "Poemata" ja 1601. aastal kahasse Philip Rosseteriga lautolaulude kogumik "A Booke of Ayres", kus enamik tekstidest ja muusikast oli Campioni loodud. Ta kirjutas ühe maski 1607. aastal ja 1613. aastal veel kolm. 1613. aastal ilmusid oletatavasti ka teine laulukogumik "Two Bookes of Ayres". 1617. aastasse on dateeritud tema aastaarvuta traktaat kontrapunktist ja "Third Booke of Ayres" ning "Fourth Booke of Ayres".

Campioni lüüriline luule ja lautosaatega laulud moodustavad kõige huvipakkuvama osa tema loomingust. Tema muusikateooriad pole ajale vastu pidanud, kuid tema muusikaline mõtlemine orienteerus loomulikult moodsas helistikesüsteemis minoorsete ja mažoorsete helistikega, jättes kõrvale vanaaegse laadisüsteemi.

Campioni luule peegeldab tema musikaalsust ja oskust kasutada rütmi- ja meloodiastruktuure sõnalise värsi ülesehituses. Oma luuleteooria sõnastas Campion teoses "Observations in the Art of English Poesie" (1602). Selles töös kritiseeris ta riimitud rõhuliste meetrumite kasutust, kinnitades selle asemel, et värsi ülesehituse põhielemendiks on ajastus ja heli kestus. Ta tõendas, et ingliskeelses värsis saavad suuremad ühikud, nagu read ja salmid säilitada ajalise stabiilsuse ja üldise korrastatuse, nii et värsi jalad ja silbid võivad neis raamides varieeruda.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]