Thanatos
Thanatos (kreeka keeles θάνατος ‘surm’) on Vana-Kreeka mütoloogias surma kehastus või surmajumal. Ta on Nyxi (Öö) poeg ning Hypnose (Une) kaksikvend. Mõne jutustuse järgi oli tema isa Erebos, aga on ka variante, kus Nyx oli ainuüksi oma lapsed sigitanud.[1]
Hesiodose Teogoonia järgi viibib Thanatos Tartaroses pimedas kas allilma sissepääsu lähistel või Nyxi kodus koos oma vennaga. Teda kirjeldatakse halastamatu ja kalgina. Ta põlgab nii surelikke inimesi kui ka teisi jumalaid.[2] Thanatos võib ka mööda maailma rännata ja hävitada kõiki, kellega kokku puutub.[3]
Thanatosel võis olla kultus. Temale palvetamiseks oli loodud orfiline hümn. Selles tunnistatakse, kuidas surm on vältimatu ja mõnikord ebaõiglane. Vaatamata sellele, et Thanatos ei hooli laulu järgi inimeste palvetest, oli soovitud temalt pikka ja väärikat elu.[4] Levinum oli aga hoiak, et ta ei võta ohverdusi vastu ning tema kummardamine oli haruldane nähtus. Spartas oli Thanatose auks püstitatud teadaolevalt üks tempel, mida peetakse ebaharilikuks.[5]
Thanatosega seotud müüdid
[muuda | muuda lähteteksti]Sisyphos
[muuda | muuda lähteteksti]Korinthose kuningas Sisyphos olevat Thanatose üle kavaldanud ja aheldanud, kui too tuli teda Zeusi käsul allilma ära viima. Kuna Thanatos oli lõksus, inimesed ei saanud enam surma. See häiris sõjajumalat Arest, sest tema õhutatud sõjad jäid selle tõttu takerduma. Ares vabastas Thanatose ning ta sai viia Sisyphose allilma.[6][7]
Herakles päästab Alkestise
[muuda | muuda lähteteksti]Alkestis oli loovutanud elu, et päästa varajasest surmast oma abikaasa kuningas Admetose. Herakles oli samal ajal Tessaaliat külastanud, kui toimusid Alkestise matused. Ta läks allilma, võitles Thanatosega ja tõi Alkestise edukalt tagasi elavate maailma.[6][8] Antiikaegsed Alcestise näidendi kommentaatorid on Thanatose arutamisel nimetanud tema asemel Hadest. Nõnda on ebaselge, kas nad olid eraldiseisvad tegelaskujud või omavahel vahetatavad.[5]
Sarpedoni surm
[muuda | muuda lähteteksti]Patroklos oli Trooja sõjas tapnud Lüükia printsi Sarpedoni. Sarpedon oli Zeusi poeg ning pärast tema surma käskis Zeus Apollonil tema laip lahinguväljalt minema toimetada. Pärast seda viisid Thanatos ja Hypnos Sarpedoni surnukeha tagasi Lüükiasse matmiseks.[6][9]
Thanatose kujutamine kunstis
[muuda | muuda lähteteksti]Thanatost on kujutatud enamjaolt tiibadega noormehena, kuid vanemates iteratsioonides ka vanemana ja habemega — jõulisema figuurina, kui taheti rõhutada surma karmust. Alexander Stuart Murray on järeldanud, et tõenäoliselt Thanatost hakati ilustama uskumuse tõttu, et surm tähendab üleminekut Elüüsiumi, mis tõi kaasa meeldivamaid seoseid. Kujutavas kunstis võib ta sageli olla mõtlikus või puhkavas asendis. [1][10]
Alcestises on kirjeldatud, et Thanatos on sünge pilguga, ta kannab tumedat kuube ja mõõka kaasas.[8]
Adolf Furtwängler on toonud välja, kuidas mõned Erose skulptuuride koopiad võisid esindada hoopis Thanatost: neis on talle antud tagurpidi pööratud tõrvik, mis seostub matusetalitlustega.[11]
Thanatos psühholoogias
[muuda | muuda lähteteksti]Sigmund Freud on kasutanud Thanatost kui mõistet kirjeldamaks surmatungi. Surmatung kujutab endast Freudi teooria järgi enesehävituslikke instinkte või ka teiste elusolendite vastu suunatud vägivaldseid tunge. Freudi ideid surmatungist on vaidlustatud, kuna bioloogias darvinistliku seisukoha vaatest puudub selleks evolutsiooniline alus.[12]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Murray, A.S. (19. märts 2004). Manual of Mythology: Greek and Roman, Norse and Old German, Hindoo and Egyptian Mythology (inglise). Kessinger Publishing. Lk 196–197. ISBN 978-0766189768.
- ↑ Hesiod; West, M. L.; Hesiod (2008). Theogony: and, Works and days. Oxford's world's classics. Oxford ; New York: Oxford University Press. Lk 95, 133–135. ISBN 978-0-19-953831-7.
- ↑ Jürviste, Ülla; Klein, Kalle; Puhang, Ehte; Laido, Evi, toim-d (2008). Antiikmütoloogia ja -kultuur: entsüklopeedia. Tallinn: Varrak. Lk 134. ISBN 978-9985-3-1636-8.
- ↑ Malamis, Daniel (2025). The Orphic hymns: poetry and genre, with a critical text and translation. Mnemosyne (inglise). Leiden: Brill. Lk 117. ISBN 978-90-04-71407-6.
- 1 2 Garland, Robert (2001). The Greek way of death (inglise) (2nd ed trükk). Ithaca, N.Y. London: Cornell Univ. Press. Lk 56–59. ISBN 978-0-8014-8746-0.
- 1 2 3 Morford, Mark P. O.; Lenardon, Robert J.; Sham, Michael (2014). Classical mythology (inglise) (Tenth edition trükk). Oxford ; New York: Oxford University Press. Lk 270, 363, 485. ISBN 978-0-19-999732-9.
- ↑ "Sisyphos - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 24. novembril 2025.
- 1 2 Euripides (2021). Alcestis (inglise). Ilmumiskoht teadmata: Alpha Editions. Lk 122–124 ,130. ISBN 978-93-5484-532-1.
- ↑ Plessis, Willem du (8. september 2020). "Sarpedon". World History Encyclopedia (inglise).
- ↑ Cook, A. B. (1914). Zeus 2 Part Set: A Study in Ancient Religion: Volume 1: Zeus God of the Bright Sky. Cambridge library collection. Classics (inglise). Cambridge: Cambridge University Press. Lk 99. ISBN 978-0-511-71054-4.
- ↑ Furtwängler, Adolf (2015). Strong, Eugénie (toim). Masterpieces of Greek Sculpture: A Series of Essays on the History of Art. Cambridge library collection. Archaeology (inglise). Cambridge: Cambridge University Press. Lk 316. ISBN 978-0-511-68704-4.
- ↑ Freud, Sigmund; Lill, Anne; Allik, Jüri; Allik, Jüri (1999). Inimhinge anatoomiast. Avatud Eesti raamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 173. ISBN 978-9985-56-399-1.