Tessaloonika Eustathios

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tessaloonika Eustathios Sündinud umbes 1115 Surnud umbes 1195/6 Rahvus kreeklane Teised nimed Thessalonike Eustathios, kreeka keeles Εὐστάθιος Θεσσαλονίκης Amet õpetlane ja Tessaloonika peapiiskop Tähelepanuväärsed saavutused “Tessaloonika rüüstamine”

Tessaloonika Eustathios (või Eustathios Thessaloonikest; kreeka keeles Εὐστάθιος Θεσσαλονίκης; 1115 – 1195/6) oli kreeka õpetlane ja Tessaloonika peapiiskop. Ta on enam tähelepanu pälvinud tänu oma 1185 aastal toimunud normandide Tessaloonika rüüste kroonikale, oma kõnedele ja Homerose kommentaaridele, mis sisaldavad paljude varasemate uurijate märkusi. Ta kanoniseeriti ehk kuulutati ametlikult pühakuks 10. juunil 1988. aastal ning tema püha tähistatakse 20. septembril.1

Elu Nicholas Kataphloroni õpilane Eustathios määrati palvekirjade haldamise kantseleisse (ἐπὶ τῶν δεήσεων, epi ton deeseon), retoorika professoriks (μαΐστωρ ῥητόρων) ning pühitseti Konstantinoopoli diakoniks. Peale Myra piiskopiks saamist määrati ta umbes 1178. aastal Tessaloonika peapiiskopi ametisse, kuhu ta jäi kuni oma surmani, arvatavasti aastatel 1195/1196. Euthymiose ja Michael Choniates’i matusekõned (mille käsikirju säilitatakse Oxfordi Ülikooli Bodleiani raamatukogus) jutustavad tema elust ja tööst. Niketas Choniates (VIII.238, X.334) nimetas teda oma ajastu õpetatuimaks meheks, see on väide, millele on raske vastu vaielda. Eustathios kirjutas kommentaare vanakreeka poeetide töödele, teoloogilisi traktaate, kõnesid, pöördumisi ja olulise jutustuse Tessaloonika rüüstamisest Sitsiialia William II poolt 1185. aastal.

Tema teostest on enim mainitud Homerose kommentaarid, neis avalduvad laialdased teadmised kreeka kirjanduse kohta varaseimatest kuni hilisemate perioodideni. Teised teosed näitavad muljetavaldavat iseloomu ja oratoorilist jõudu, mis teenis talle Komnenoste suguvõsa keisrite lugupidamise. Poliitiliselt oli Eustathios imperaator Manuel I toetaja. Iseseisva mõtlejana õlistas Eustathios mõnikord selliseid ilmalikke väärtusi nagu sõjaväelist jõudu, kritiseeris orjapidamist ja uskus tsivilisatsiooni ajaloolisse progressi primitiivsest rohkem arenenud tasemeni.

Teosed • “Tessaloonika vallutamisest”, pealtnägija kroonika 1185. aasta piiramisest ja Tessaloonika edasistest kannatustest. Selle kroonika esimestes peatükkides kirjeldab Eustathios ka Konstantinoopoli poliitilisi sündmusi, alates imperaator Manuel I surmast, jätkudes Alexios II lühikese valitsemisaja kirjeldustega kuni Andronikos I anastamiseni, koos täpsete kommentaaridega kõigi asjaosaliste tegevuse kohta. Kreekakeelse teksti on andnud välja Kyriakidis koos V. Rotolo tõlkega itaalia keelde, inglise keelse tõlke (koos kommentaaride ja teemakohaste esseedega) autor on J. Melville-Jones (Byzantina Australiensia 8. köide) ning saksa keelse tõlke autor H. Hunger.

• Arvukad kõned, millest mõned on P. Wirth’i (Eustathii Thessalonicensis Opera Minora) poolt välja antud. 2013. aastal avaldati neist kõnedest kuus varaseimat koos Andrew F. Stone’i kommentaaridega (Byzantina Australiensia 19. köide).

• Kommentaarid Homerose “Iliasele" ja "Odüsseiale” (Παρεκβολαὶ εἰς τὴν Ὁμήρου Ἰλιάδα καὶ Ὀδύσσειαν). Need kommentaarid käsitlevad grammatika, etümoloogia, mütoloogia, ajaloo ja geograafia küsimusi. Need ei ole mitte niivõrd originaalkommentaarid, vaid väljavõtted varasematelt kommenteerijatelt, neis on palju kokkulangevusi Homerose skolionidega. Aleksandria grammatikute ja kriitikute arvukate laiapõhjaliste teostele ja hilisemate kommentaatoritele toetuvatena on need väga oluline panus Homerose uurimisse, seda enam, et paljud teosed, millele Eustathios tugines, on praeguseks hävinud. • Kuigi on tõenäoline, et Eustathios tsiteerib mõnesid teiste autorite teoseid vaheallika kaudu, näib ta tuttav olevat suurte antiikaja kriitikute Samothrake Aristarchose, Zenodotose, Bütsantsi Aristophanese ja teiste teostega. See on suur austusavaldus Konstantinoopoli raamatukogude olukorrale ning antiikkultuuri uurimisele 12. sajandi Konstantinoopolis. Eustathios oli ka Athenaios Deipnosophist'i innukas lugeja. Mõned Eustathiose Aleksandria eelkäijate grammatilise ja etümoloogilised kommentaarid on täis vigu ning Eustathiose enda kommentaarid on hajali ja kõrvalepõigete tõttu katkendlikud. • Esimene, Majoranuse poolt väljaantud trükiväljaanne ilmus 1542-1550. aastatel Roomas (4 köidet), ebatäpne kordustrükk 1559-1560. aastatel Baselis. A. Potituse väljaanne (Firenze, 1730, 3 foolioköidet) sisaldab ainult “Iliase” esimese viie laulu kommentaare koos ladinakeelse tõlkega. Talutavalt korrektne Rooma väljaande kordustrükk ilmusid Leipzigis, mille esimene osa sisaldas “Odüsseia” kommentaare (2 köidet kvartoväljaandes, 1825-1826. aastal) ning teine sisaldas “Iliase” kommentaare (Patrologia Graeca jaoks toimetanud J. G. Stallbaum 1827-1829. aastal). 1971. aastast on need asendunud M. van der Valki väljaandega. Kommentaaride väljavõtted on tsiteeritud paljude Homerose laulude väljaannetes.

• Kommentaarid Dionysius Periegetese (pühendatud Joannes Doukasele, Andronikos Kamaterose pojale). See on sama hajali kui Homerose kommentaar, kuid sisaldab mitmeid varasemate kirjanike väärtuslikke katkendeid. (Esmatrükk ilmus R. Stephanose Dionysiose väljaandes (Pariis, 1547), hilisemad H. Stephanose Dionysiose väljaandes (Pariis, 1577 ja 1697); Hudsoni väljaandes Geographi Minores (4 köites) ning viimaks Bernhardy Dionysiose väljaandes (Leipzig, 1828).


• Pindarose kommentaarid. Selle käsikirja pole leitud, kuid sissejuhatus on säilinud. (Sissejuhatus avaldati esmakordselt Tafeli poolt (Eustathii Thessalonicensis Opuscula, Frankfurt, 1832), millest ta taastrükiti eraldi Schneidewini poolt (Eustathii prooemium commentariorum Pindaricorum, Göttingen, 1837, 8 osa).

• Muud avaldatud teosed. Mõned avaldas esmakordselt Tafel 1832. aastal (eelnevalt mainitud Opuscula väljaandes), mõned ilmusid hiljem, nagu näiteks P. Wirthi editsioon Corpus Fontium Historiae Byzantinae sarja jaoks.

• Avaldamata teosed. Need hõlmavad teoloogilisi kirjutisi ja mälestuskõnesid. Mitmed neist on olulised ajalooallikad.

1. Great Synaxaristes: Ὁ Ἅγιος Εὐστάθιος ὁ Κατάφλωρος Ἀρχιεπίσκοπος Θεσσαλονίκης. 20 Σεπτεμβρίου. ΜΕΓΑΣ ΣΥΝΑΞΑΡΙΣΤΗΣ. Allikad • Angold, Michael (1995). Church and society in Byzantium under the Comneni, 1081–1261. Cambridge University Press. lk. 179–196. ISBN 0-521-26432-4. • Eustathius. Eustathii archiepiscopi Thessalonicensis commentarii ad Homeri Iliadem pertinentes, vols. 1-4 (ed. Marchinus van der Valk). Leyden: Brill, 1:1971; 2:1976; 3:1979; 4:1987. • Kazhdan, Alexander, ed. (1991). Oxford Dictionary of Byzantium. Oxford University Press. lk. 754. ISBN 978-0-19-504652-6. • Magdalino, Paul (2002), The Empire of Manuel I Komnenos, 1143–1180, Cambridge University Press, ISBN 0-521-52653-1 • Smith, William (editeerija); Dictionary of Greek and Roman Biography and Mythology, "Eustathius (7)", Boston, (1867) • Schaff, Philip, Eustathius of Thessalonica, from History of the Christian Church, 1882. • Stone, A.F., "Aurality in the Panegyrics of Eustathios of Thessaloniki in Theatron", Rhetorical Culture in Late Antiquity and the Middle Ages, Walter de Gruyter, Berlin, lk. 417–28. Allikad

 See artikkel hõlmab teksti praeguseks vabakasutuses olevast väljaandest: Smith, William, ed. (1870).  Dictionary of Greek and Roman Biography and Mythology.

lisalugemist Eustathios of Thessaloniki, The Capture of Thessaloniki, tr. J. R. Melville-Jones (Canberra 1988). välislingid • Opera Omnia, Migne Patrologia Graeca's (analüütiliste indeksitega)