Tesla, Inc.
| Tesla, Inc. | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | börsiettevõte (NASDAQ: TSLA) |
| Asutatud | 1. juuli 2003 |
| Asutajad | Martin Eberhard, Marc Tarpenning, Ian Wright, Elon Musk, JB Straubel |
| Peakorter | Palo Alto, California, USA |
| Tegevuspiirkond | üle maailma |
| Võtmeisikud |
Elon Musk (tegevjuht) Robyn Denholm (eesistuja) |
| Valdkonnad | elektriautod, päikesepaneelid |
| Töötajaid | 33 000 (2017) |
| Koduleht |
tesla |
Tesla, Inc. (endine Tesla Motors) on Ameerika firma, mis toodab elektriautosid ja roheenergialahendusi. Tesla peakontor asub Texase osariigis Austini linnas. Firma disainib, ehitab ja müüb elektriautosid, akuseadmeid, päikesepaneele ja päikesekatuseid, ning eelnimetatuga seotud tooteid ja teenuseid.
Tesla asutasid 2003. aasta juulis Martin Eberhard ja Marc Tarpenning Tesla Motorsi nime all. Firma nimi on pühendatud leiutajale ja elektriinsenerile Nikola Teslale. 2004. aasta veebruaris sai firma suurimaks aktsionäriks Elon Musk ning 2008. aastal sai temast firma tegevjuht. 2008. aastal alustas firma oma esimese automudeli tootmist, milleks sai sportauto Roadster. Sellele järgnes 2012. aastal sedaan Model S, 2015. aastal SUV Model X, 2017. aastal sedaan Model 3, 2020. aastal crossover Model Y, 2022. aastal veoauto Tesla Semi ja 2023. aastal veok Cybertruck. Model 3 on kõigi aegade enimmüüdum pistikelektriauto ning 2021. aasta juulis sai sellest esimene üle 1 miljoni ühiku müünud elektriauto.[1]
Tesla on üks maailma väärtuslikemast firmadest. 2021. aasta oktoobris ületas firma turukapitalisatsioon ajutiselt 1 triljoni dollari piiri, tehes sellest kuuenda firma Ameerika Ühendriikide ajaloos, mis seda on saavutanud.[2] 2023. aasta seisuga on see maailma kõige väärtuslikum autotootja.[3] Tesla on 2018. aasta seisuga USA suurima palgalõhega ettevõte.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Asutamine (2003–2004)[muuda | muuda lähteteksti]
Ettevõtte Tesla Motors asutasid 1. juulil 2003 Martin Eberhard ja Marc Tarpenning. Tol ajal tegutses Los Angeleses 1992. aastal tegevust alustanud elektriautoentusiastide ettevõte AC Propulsion, mis töötas välja elektrilist kontseptsiooniautot tzero. Tesla Motorsi asutajad plaanisid litsentseerida AC Propulsioni käest elektriauto tehnoloogia ja kasutada oma loodava auto kere jaoks Lotus Elise šassiid. Nende plaan oli valmistada kerge elektriline sportauto jõukatele ja keskkonnateadlikele tarbijatele. Tesla Motors vajas ettevõtte käivitamiseks ka juhtivat investorit.[5]: 126, 128–130
Musk, kes oli aastaid elektriautodele mõelnud, otsis sel ajal elektriautode valdkonnas ideed, mida toetada. Ta oli seni pidanud elektriautode jõuallikana kõige praktilisemaks valikuks superkondensaatoreid, elektriautode entusiastide käest tulnud teave liitiumakude tehnoloogia kiire arengu kohta tuli talle üllatusena. Musk tutvus Tesla Motorsi asutajatega ja nõustus investeerima ettevõttesse 6,5 miljonit dollarit, saades ühtlasi Tesla Motorsi suurimaks investoriks ja ettevõtte juhatuse esimeheks.[5]: 126, 130–131
Roadster (2005–2009)[muuda | muuda lähteteksti]
Tesla Motors ostis endale töökojaks 1000-ruutmeetrise kogupinnaga hoone San Carlose linnakeses San Francisco lahe piirkonnas ja palkas tööle insenere. Ettevõtte esimene ülesanne oli luua prototüüp-elektriauto, mida hakati nimetama Roadsteriks. Selleks tuli võtta AC Propulsioni tzero jõuülekanne ja sobitada see Lotus Elise šassiiga.[5]: 132–133
Auto väljatöötajad plaanisid algselt uut autot välimuselt üsna Lotus Elise sarnasena, kuid Musk ja ülejäänud ettevõtte juhatus ei olnud sellega rahul ja nõudsid enamat:
"Meile antakse niisugune võimalus vaid korra. See peab klienti rahuldama, aga Lotus ei ole selle jaoks lihtsalt piisavalt hea."[5]: 135
2006. aasta kevadel sai valmis Roadsteri esimene prototüüp EP1. See oli midagi käegakatsutavat, mida sai riskikapitalistidele näidata. Investorid, kelle seas olid Draper Fisher Jurvetson, JPMorgan Chase, Larry Page ja Sergei Brin, investeerisid ettevõttesse kokku 40 miljonit dollarit, sealhulgas Musk 12 miljonit dollarit.[5]: 136
2006. aasta juulis oli ettevõte saanud valmis teise prototüüp-auto EP2 ja korraldas avalikkusele esitluse, mille käigus sai teha proovisõitu. Tesla Motors teatas, et juba 30 inimest on endale Roadsteri tellinud, nende seas Google'i asutajad Sergei Brin ja Larry Page. Umbes samal ajal ilmus ajalehes New York Times esimene Tesla Motorsit tutvustav artikkel. Ettevõtte tegevjuht Eberhard tutvustas Tesla Motorsi strateegiat: alustada kalli autoga, mida jõuavad endale lubada vaid rikkad inimesed, ja liikuda aja jooksul edasi soodsamate autode tootmise juurde, luues massitoote. Muski artiklis ei mainitud ja ta oli selle pärast väga vihane.[5]: 136–137
Roadsteri valmimist aeglustas see, et Musk soovis auto juures teha palju muudatusi. Näiteks soovis ta mugavamaid istmeid, et kere oleks tehtud süsinikkiust ja et uksed avaneksid sõrmepuudutusega.[5]: 139
Ettevõte oli plaaninud tuua Roadsteri turule 2007. aasta novembris, kuid tekkisid probleemid jõuülekande süsteemiga – tarnijad ei suutnud tõrkevaba jõuülekandesüsteemi tarnida. Samuti tekkisid probleemid akude tarneahelaga. Ettevõte oli plaaninud tellida akuelemendid Hiinast, lasta akukogumid kokku panna Tais ja akukogumid autokerega kokku panna Lotusel Inglismaal, et ise tegelda vaid müügiga. Kuid nüüd selgus, et keeruliste asjade ise kohapeal tootmine säästab aega ja tekitab vähem probleeme.[5]: 140–141
Musk hakkas muretsema, kas Eberhard ikka suudab Tesla Motorsi juhtimisega hakkama saada. Üks Tesla investoritest, Valor Equity saatis kohale oma töötaja, et ettevõtte tootmisprotsesse ja tegelikke kulusid hinnata. 2007. aasta keskpaigas selgus hindamise tulemusena, et iga Roadsteri valmistamine läinuks maksma 200 000 dollarit, seejuures oli Tesla plaaninud autosid müüa hinnaga 85 000 dollarit tükk. Lisaks sellele kolmandik toodetud autodest ei töötanud. Kui Musk oli Eberhardiga siiani hästi läbi saanud, siis nüüd leidis ta, et Eberhard on teinud ettevõtte juhtimises suuri vigu ja varjanud olukorra tõsidust ettevõtte juhatuse eest. Musk korraldas 2007. aasta augustis Eberhardi tagandamise tegevjuhi ametikohalt, ta määrati Tesla Motorsi tehnoloogiajuhiks. Eberhard oli toimunu üle kibestunud ja vihane.[5]: 142–144
2007. aasta lõpus selgus, et kahekäigulist jõuülekannet ei saadagi tööle ja ettevõttel tuleb auto mootor ja inverter täielikult ümber projekteerida, et auto saavutaks hea kiirenduse ühekäigulise jõuülekandega.[5]: 145
Ettevõtte nõukogu määras Eberhardi järel Tesla tegevjuhiks Michael Marksi, 2007. aasta detsembris sai tegevjuhiks Ze'ev Dror. 2007. aasta detsembris lahkus Eberhard ettevõttest. Musk hakkas avalikkuses üha enam Tesla Motorsi kohta sõna võtma ja osales järjest rohkem ettevõtte igapäevases juhtimises. Töötajatelt nõuti, et nad teaksid kui palju iga osa maksab, ja et neil oleks veenev plaan, kust materjale odavamalt saab. Need, kes sellega toime ei tulnud, vallandati. Ka teine ettevõtte asutaja Marc Tarpenning lahkus ettevõttest.[5]: 145, 147–148
2008. aastal hakkas ettevõtte raha otsa saama, algselt plaanitud 25 miljoni dollari asemel oli Roadsteri väljatöötamiseks kulunud 140 miljonit dollarit. Tavapärases olukorras poleks sellest midagi olnud, ettevõte oleks leidnud endale uued investorid. Kuid saabunud majanduskriisi olukorras pärast 2007.–2008. aasta finantskriisi hakkasid kõik USA suuremad autotootjad pankrotti minema, uute investorite leidmine oli pea võimatu, Musk pidi veenma olemasolevaid investoreid raha juurde investeerima.[5]: 151
Ajakirjanduses hakkasid ilmuma artiklid Tesla Motorsi kehva rahalise olukorra kohta. 2008. aasta mais algatas veebiblogi "The Truth About Cars" niinimetatud "Tesla surmavalve" ("Tesla Death Watch"). Blogi autorid kirjeldasid Muski kui rahameest, kes varastas Tesla Motorsi geniaalselt insenerilt Martin Eberhardilt. Musk oli 2008. aasta sügiseks Tesla Motorsi tegevjuhi koha Ze'ev Drori käest üle võtnud. Muski rünnati ajakirjanduses ka SpaceX-i ebaõnnestumiste ja abielulahutuse pärast. Musk kalkuleeris, et saab oma allesjäänud rahaga vaid ühe ettevõtte päästa, jagades raha pooleks, tähendab see kindlat surma mõlemale ettevõttele.[5]: 156, 159, 170–171
Tesla Motors kulutas kuus neli miljonit dollarit. Musk laenas sõprade käest raha, et ettevõtte töötajatele palka maksta ja saatis palvekirju kõigile tuttavatele, et need Teslasse raha investeeriks. Ka hulk Tesla töötajaid pani ettevõttesse 25 000 ja 50 000 dollari kaupa raha. Ettevõte võttis kasutusele klientide poolt Roadsterite eest ette makstud ja kõrvale pandud summad. Musk võttis Tesla Motorsile SpaceX-i tagatisel laenu, mille NASA heaks kiitis. Muskil õnnestus lõpuks kokku saada 12 miljonit dollarit isiklikku raha, millele Tesla olemasolevad investorid lisasid 28 miljonit dollarit. Tehing sai teoks 2008. aasta jõululaupäeval, vaid mõned tunnid enne seda, kui Tesla Motors oleks pankrotti läinud.[5]: 172–174
2009. aastal suutis Tesla Motors tootmisprobleemid lahendada ja hakata Roadstereid tootma. Kuid ettevõte pidi küsima auto eest ette maksnud klientidelt raha juurde, kavandatud 92 000 dollari asemel sai Roadsteri hinnaks 109 000 dollarit. Aastatel 2008–2012 müüs Tesla Motors umbes 2500 Roadsterit.[6][7][5]: 220, 222
2009. aasta juunis kaebas Martin Eberhard Muski kohtusse, süüdistades teda laimus, valetamises ja lepingu rikkumises. Eberhard süüdistas Muski selles, et too rõhutab valelikult oma rolli ettevõtte asutajana. Hiljem saavutasid mehed kokkuleppe ja Eberhard tegi avalduse, milles ta ütles, et Muski roll Tesla Motorsi kaasasutajana on olnud asendamatu.[5]: 221
Tesla Model S ja laadimisvõrgustik (2010–2012)[muuda | muuda lähteteksti]
Tesla Motors töötas juba välja uut mudelit, mille esialgne koodnimi oli White Star ja mille nimeks sai hiljem Model S. Kui Roadster oli ehitatud Lotus Elise šassii peale, mis seadis autole mitmeid piire – näiteks tuli akukogumik paigutada auto tahaossa –, siis Tesla Model S projekteeriti algusest peale ise. 2009. aasta märtsis esitles Tesla Motors pressiüritusel Model S-i prototüüpi.[5]: 222, 231
2009. aasta alguses hakkas Tesla Motors tootma akumooduleid Saksa autotootjale Daimler AG kasutamiseks mudelites Smart Fortwo ED ja Mercedes-Benzi A-klassi mudelis E-Cell ning Jaapani autotootjale Toyota kasutamiseks mudelis RAV4 EV. Sama aasta mais ostis Daimler 50 miljoni dollari eest Tesla Motorsis 10% osaluse.[8][9][10][5]: 235
2010. aasta jaanuaris laenas Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium Tesla Motorsile 465 miljonit dollarit, tingimustel, et ettevõte jätkab akumoodulite tootmist ja nende tehnoloogia arendamist, mida saaks kasutada ka teised ettevõtted, ning et Tesla Motors toodab USA-s elektriautosid.[5]: 235
2010. aasta aprillis teatasid Tesla Motors ja Toyota partnerlusleppe sõlmimisest, Toyota investeeris Tesla Motorsisse 50 miljonit dollarit ja sai ettevõttes 2,5% suuruse osaluse. Tesla Motors aga nõustus maksma 42 miljonit dollarit 49-hektarise pinnaga autode tootmise tehase eest, mille endine omanik oli General Motorsi ja Toyota ühisettevõte New United Motor Manufacturing Inc. (lühendatult NUMMI). California osariigis Fremonti linnas asuvas tehases toodeti varem miljoneid autosid, sealhulgas mudeleid Chevy Nova ja Toyota Corolla, kuid majanduskriis oli sundinud ettevõtte tootmist lõpetama.[5]: 235, 236
-
Musk jälgimas montaaži esitlust Tesla Motorsi tehase avamisel Californias Fremontis (2010) -
Musk koos California senaatori Dianne Feinsteiniga Tesla Model S-i kõrval (2010) -
Musk Tesla Model S-i kõrval (2011)
_(8765031426).jpg)
29. juunil 2010 läks Tesla Motors börsile. Esmane avalik pakkumine (IPO) tõi ettevõttele 226 miljonit dollarit, aktsiad tõusid esimesel päeval 41% võrra. Investorid ei hoolinud sellest, et 2009. aastal oli Tesla kahjum 55,7 miljonit dollarit ja et alates asutamisest oli ettevõte kulutanud üle 300 miljoni dollari.[5]: 237
22. juunil 2012 andis Tesla Motors oma Fremontis asuvas tehases toimunud pidulikul üritusel klientidele üle esimesed kümmekond valminud Model S-i.[5]: 241–242 Esimene Model S anti üle Tesla Motorsi investorile Steve Jürvetsonile.[11]
2012. aasta septembris teatas ettevõte, et on valmis ehitanud esimese osa laadimisjaamade võrgustikust: kuus laadimisjaama Californias, Nevadas ja Arizonas. Ettevõte nimetas neid superlaadimisjaamadeks (inglise keeles supercharging stations), Model S-i omanikud said neis tasuta ja kiirelt autot laadida.[5]: 244
Läbirääkimised Google'iga (2013)[muuda | muuda lähteteksti]
2013. aasta veebruariks oli Tesla Motors jõudnud kriisiolukorda. Ettevõttel oli raskusi tellimuste täitmisega, esimesed autod polnud töökindlad ja pidid sageli tagasi teenindusse minema. Teeninduskeskused polnud aga valmis kliente nii massiliselt teenindama. Ajakirjanduses ilmunud ettevõtte probleemide kajastus pani osad kliendid broneeritud autot välja ostmata jätma. Teised kliendid lükkasid ostu edasi, sest olid kuulnud Model S-i peatsetest uuendustest ja ei tahtnud neist ilma jääda. Tesla oli sunnitud tehase tooteliini seisma jätma. Musk kogus kokku töötajaid ettevõtte erinevatest osakondadest – personalitöötajaid, disainereid, insenere ja teisi, kokku umbes 500 töötajat – ning pani nad inimestele helistama, et võimalikult palju automüügitehinguid teha. Aprillis võttis Musk ühendust Google'i juhi Larry Page'iga, et arutada Tesla Motorsi müümist Google'ile. Lepiti kokku tingimustes, et Musk jääb pärast ettevõtte müüki edasi selle tegevjuhiks kaheksaks aastaks või seniks, kuni Tesla Motors hakkab tootma elektriautosid massiturule. Kui hakati juba müügitehingu üksikasju arutama, siis selgus ootamatult, et 500 Tesla töötajat, kes olid pandud autosid müüma, olid suutnud paari nädalaga müüa sama palju autosid, mis oli planeeritud müüa esimese kvartali jooksul. 8. mail 2013 teatas Tesla Motors esimest korda ajaloos kasumist, teeniti 11 miljonit dollarit 562 miljoni dollarise läbimüügi juures. Ettevõte müüs 2013 esimese kvartali jooksul 4900 Model S-i, millega Model S oli Põhja-Ameerikas esimeses kvartalis kõige enam müüdum elektriauto, eespool Chevrolet Voltist (4421) ja Nissan Leafist (3695). Ettevõtte aktsia tõusis 30 dollarilt 2013. aasta juuliks 130 dollarini. Tesla Motors maksis mõni nädal pärast kvartali tulemustest teadustamist tagasi 465 miljoni dollarise laenu USA Energeetikaministeeriumile. Ettevõtte müük Google'ile polnud enam vajalik ja läbirääkimised lõpetati.[12][5]: 247–249
Tesla Model 3[muuda | muuda lähteteksti]
Model 3 on Tesla välja töötatud elektriline kiire tagaküljega keskmise suurusega neljaukseline sedaan. Baasmudelil 3 on EPA-hinnanguga täiselektriline sõiduulatus 272 miili (438 km) ja Long Range versioon 358 miili (576 km). Tesla sõnul sisaldab Model 3 täielikku isejuhtivat riistvara, perioodilised tarkvaravärskendused lisavad funktsioone.
Mudeli 3 piiratud tootmine algas 2017. aasta keskel, esimene seerias olev sõiduk veeres koosteliinilt maha 7. juulil 2017.Esimese 30 auto ametlik turuletoomine ja tarnimine toimus 28. juulil. 2021. aasta oktoobris tellis Hertzi autorenti oma rendiparki 100 000 täishinnaga Model 3 autot.
Model 3 turustati kui Tesla varasemaid mudeleid taskukohasemalt rohkematele inimestele. Alates 2020. aasta algusest on Model 3 maailma ajaloo enimmüüdud elektriauto ning 2021. aasta juunis sai sellest esimene elektriauto, mis ületas ülemaailmse 1 miljoni müügi verstaposti.[1] Model 3 on olnud maailmas enimmüüdud pistikühendusega elektriauto (PEV) kolm aastat järjest, aastatel 2018–2020. See on olnud ka enimmüüdud PEV Ameerika Ühendriikides kolmel järjestikusel aastal (2018–2020), 2019. aasta enimmüüdud PEV Euroopas ja enimmüüdud PEV maailmas. Hiina 2020. aastal.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Shahan, Zachary (26. august 2021). "Tesla Model 3 Has Passed 1 Million Sales". CleanTechnica. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2021. Vaadatud 26. augustil 2021.
- ↑ Isidore, Chris (25. oktoober 2021). "Tesla is now worth more than $1 trillion | CNN Business". CNN (inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2024.
- ↑ "Most valuable car brands worldwide 2023". Statista (inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2024.
- ↑ "US companies reveal pay gap between bosses and workers". Financial Times (inglise). The Financial Times Ltd. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2019.
- ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 5,12 5,13 5,14 5,15 5,16 5,17 5,18 5,19 5,20 5,21 5,22 5,23 Vance, Ashlee (2015). Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku. Tõlkinud Aimla-Laid, Triin. Tallinn: Küppar & Ko. ISBN 9789949962518.
- ↑ Tesla Motors (05.11.2012). "Tesla Q3 report: $50M revenues, $111M GAAP net loss, 253 Model S delivered in Q3". Green Car Congress. Vaadatud 06.11.2012. Sales during the 3Q 2012: 68 Roadsters and 253 Model S.
- ↑ Todd Woody (25. juuli 2012). "Tesla Hits Accelerator Despite Q2 Revenue Miss". Forbes. Vaadatud 25.07.2012. More than 2,350 units sold through June 2012.
- ↑ Wood, Colum (31. august 2012). "Electric Mercedes A-Class to Debut at Paris Auto Show Using Tesla Battery Tech". AutoGuide.com.
- ↑ "smart goes into series production with second generation electric drive". Daimler. 20. august 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2009. Vaadatud 11. veebruaril 2018.
- ↑ Motavalli, Jim (5. august 2011). "Tesla-Powered Toyota RAV4 E.V. to Be Built in Canada, Not California". The New York Times.
- ↑ Andy Boxall: It’s not what you know… World’s first Model S delivered to Tesla board member Digital Trends, 8. juuni 2012
- ↑ Alan Ohnsman (8. mai 2013). "Tesla Posts First Quarterly Profit on Model S Deliveries". Bloomberg L.P. Vaadatud 08.05.2013. 2013. a esimeses kvartalis tarniti Põhja-Ameerikas kokku 4900 Mudel S-i (peamiselt USA-s, mõned autod ka Kanadas). Volti ja Leafi müüginumbrid on antud USA ja Kanada kohta kokku.