Tervisepsühholoogia

Allikas: Vikipeedia

Tervisepsühholoogia uurib psühholoogilisi ja käitumuslikke protsesse tervise, haiguste ja tervishoiu kontekstis.[1] Tervisepsühholoogia üritab mõista, kuidas mõjutavad psühholoogilised, käitumuslikud ja kultuurilised tegurid füüsilist tervist ja haigusi.

Psühholoogilised tegurid võivad tervist otseselt mõjutada. Näiteks võivad püsivad keskkonna stressorid kahjustada tervist läbi hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje. Ka käitumuslikud tegurid võivad mõjuda inimese tervisele. Näiteks, teatud käitumised võivad aja jooksul tervist kahjustada (suitsetamine või liigne alkoholi tarbimine) või parandada (kehaline aktiivsus).[2] Tervisepsühholoogid lähenevad tervisele biopsühhosotsiaalselt ehk teisisõnu mõistavad, et tervis on nii bioloogiliste (nt viirus, kasvaja jt), psühholoogiliste (nt mõtted ja uskumused), käitumuslike (nt harjumused) kui ka sotsiaalsete protsesside (nt sotsiaal-majanduslik staatus ja rahvus) tulem.

Mõistes tervist mõjutavaid psühholoogilisi tegureid ning seda teadmist kasutades saavad psühholoogid parandada tervist nii üksikpatsiendil kui ka paljudel inimestel korraga, näiteks avalike rahvatervise programmide kaudu. Lisaks saavad tervisepsühholoogid välja koolitada teisi tervishoiutöötajaid (nt arstid ja meditsiiniõed), kes omakorda saavad neid teadmisi kasutada patsientide ravis. Tervisepsühholooge võib leida töötamas erinevates kohtades: koos teiste meditsiinitöötajatega haiglates ja kliinikutes, rahvatervisega tegelevates organisatsioonides ning meditsiini- ja ülikoolides õpetajate ja teadlastena.

Kuigi tervisepsühholoogia sai alguse kliinilisest psühholoogiast,[3] siis on kujunenud aja vältel neli tervisepsühholoogia alajaotust ning üks kaudselt seotud valdkond (töötervishoiu psühholoogia).[4] Need neli jaotust on kliiniline tervisepsühholoogia, rahvatervise psühholoogia, kogukonna tervisepsühholoogia ja kriitiline tervisepsühholoogia.[5] Tervisepsühholoogiaga tegelevad kutsealaorganisatsioonide hulka kuuluvad osakond 38 Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioonist (APA),[6] Briti Psühholoogia Ühingu tervisepsühholoogia osakond (BPS),[7] ja Euroopa Tervisepsühholoogia Ühing.[8] Näiteks USAs tegeleb kliinilise tervisepsühholoogi kutse väljaandmisega American Board of Professional Psychology.[9]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Viimase aja edusammud psühholoogia, meditsiini ja füsioloogia teaduse vallas on viinud uue mõtteviisi tekkimiseni tervise ja haiguste kontekstis. See uus arusaam mida nimetatakse biopsühhosotsiaalseks mudeliks, vaatab tervist ja haigusi, kui eri tegurite koosmõju tulemit. Selle mudeli järgi on need tegurid bioloogilised eripärad (nt geenid), käitumuslikud tegurid (nt elustiil, stress, uskumused tervisest) ja sotsiaalsed tegurid (nt kultuuri mõju, peresuhted, sotsiaalne tugi).

Psühholoogid, kes püüavad aru saada, kuidas bioloogilised, käitumuslikud ja sotsiaalsed tegurid tervist ja haigusi mõjutavad nimetatakse tervisepsühholoogideks. Tervisepsühholoogid kasutavad oma teadmisi psühholoogiast ja tervisest edendamaks üldist heaolu ja teadlikkust füüsilistest haigustest.[10] Nad on spetsiaalselt koolitatud aitama inimestel toime tulla tervise ja haiguste psühholoogiliste ja emotsionaalsete aspektidega. Tervisepsühholoogid töötavad koos paljude erinevate tervishoiutöötajatega (nt arstid, õed, füsioterapeudid, toitumisnõustajad, sotsiaaltöötajad, farmatseudid, füüsilise ja töötervishoiu terapeudid ja kaplanid), et läbi viia uuringuid ja pakkuda kliinilist hindamist ja ravi. Paljud tervisepsühholoogid keskenduvad ennetusele ja sekkumistele, mille eesmärk on edendada tervislikke eluviise ning julgustada inimesi oma tervist parandama. Näiteks võivad nad aidata inimestel kaalust alla võtta või suitsetamisest loobuda. Tervisepsühholoogid kasutavad ka oma teadmisi tervishoiusüsteemi parendamiseks. Näiteks võivad nad nõustada arste, kuidas oma patsientidega paremini suhelda. Tervisepsühholoogid töötavad paljudes kohtades, nagu näiteks riiklikes terviseasutustes, erapraksistes, ülikoolides, kogukondades ja koolides. Kuigi paljud tervisepsühholoogid osutavad kliinilisi teenuseid, siis mõned on peamiselt seotud mittekliinilise õppe- ja teadustööga. Juhtivad ajakirjad tervisepsühholoogias on Health Psychology, Journal of Health Psychology, British Journal of Health Psychology,[11] ja Applied Psychology: Health and Well-Being.[12] Tervisepsühholoogid töötavad inimestega nii individuaalselt, rühmiti, perekonniti kui ka terve rahvastiku mõjutamise tasandil.

Kliiniline tervisepsühholoogia
Kliiniline tervisepsühholoogia tegeleb tervishoiusüsteemis tekkivate kliiniliste küsimuste vastamisega tuginedes teaduspõhisele tervisepsühholoogiale. Mõnes riigis on kliiniline tervisepsühholoog teatud tingimustel võrdsustatud psühhiaatriga ning võib välja kirjutada ravimeid. 
Rahvatervise psühholoogia
Rahvatervise psühholoogia on populatsioonile suunatud ning tegeleb muuseas psühhosotsiaalsete tegurite ja tervise omavaheliste seostega populatsiooni tasemel. Rahvatervise psühholoogia on seotud teiste rahva tervist uurivate valdkondadega nagu epidemioloogia, toitumine, geneetika ja biostatistika.
Kogukonna tervisepsühholoogia
Kogukonna tervisepsühholoogia uurib kogukonna mõju nendes elavate inimeste tervisele ja heaolule. Kogukonna tervisepsühholoogia tegeleb ka kogukonna põhiste haiguste ning vaimse ja füüsilise tervise probleemide ennetusega. 
Kriitiline tervisepsühholoogia
Kriitiline tervisepsühholoogia uurib globaalsel tasandil võimu ja juhtimise mõju tervisekäitumisele, tervishoiusüsteemidele ja tervisepoliitikale. Kriitilise tervisepsühholoogia prioriteediks on sotsiaalne õiglus ning võrdsed õigused tervisele sõltumata rassist, soost, vanusest ja sotsiaalmajanduslikust seisust. Selle valdkonna juhtorganisatsioon on International Society of Critical Health Psychology.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Johnston, M. (1994). Current trends in Health Psychology. The Psychologist, 7, 114-118.
  2. Ogden, J. (2012). Health Psychology: A Textbook (5th ed.). Maidenhead, UK: Open University Press.
  3. Rogers, R. W. (1983). Preventive health psychology: An interface of social and clinical psychology. Journal of Social and Clinical Psychology, 1(2), 120-127. DOI:10.1521/jscp.1983.1.2.120
  4. Everly, G. S., Jr. (1986). An introduction to occupational health psychology. In P. A. Keller & L. G. Ritt (Eds.), Innovations in clinical practice: A source book, Vol. 5 (pp. 331-338). Sarasota, FL: Professional Resource Exchange.
  5. Marks, D.F., Murray, M., Evans, B., & Estacio, E.V. (2011). Health psychology. Theory-research-practice Arhiiviversioon (3rd Ed.) Thousand Oaks: Sage.
  6. Division 38
  7. Division of Health Psychology
  8. European Health Psychology Society
  9. "American Board of Professional Psychology". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. detsember 2017. Vaadatud 4. mail 2018.
  10. The British Psychological Society. (2011). What is health psychology? A guide for the public.
  11. The British Journal of Health Psychology
  12. "Applied Psychology: Health and Well-Being". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2011. Vaadatud 4. mail 2018.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Cohen, L.M.; McChargue, D.E.; & Collins, Jr. F.L. (Eds.). (2003). The Health Psychology Handbook: Practical issues for the Behavioral Medicine Specialist. Thousand Oaks, CA: Sage Publications.
  • David F. Marks, Michael Murray, Brian Evans & Emee Vida Estacio (2011) Health Psychology. Theory-Research-Practice (3rd Ed.) Sage Publications. ISBN 1-84860-622-2 (hbk) 978-1848606227 (pbk).
  • Michie, S.; & Abraham, C. (Eds.). (2004). Health psychology in practice. London. BPS Blackwells.
  • Ogden, J. (2007). Health Psychology: A Textbook (4th ed.). Berkshire, England: Open University Press.
  • Quick, J.C.; & Tetrick, L.E. (Eds.). (2011). Handbook of Occupational Health Psychology (2nd ed.). Washington, DC: American Psychological Association.
  • Schonfeld, I.S., & Chang, C.-H. (2017). Occupational health psychology: Work, stress, and health. New York, NY: Springer Publishing Company.
  • Taylor, S.E. (1990). Health psychology. American Psychologist, 45, 40–50.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Põhja-Ameerika[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa[muuda | muuda lähteteksti]