Roheline muld
Roheline muld, ka maaroheline[1][2], vahel kasutatakse ka itaaliakeelset nimetust terra verde või prantsuskeelset terre verte[3], on anorgaaniline värvipigment, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja raua alumiinium-hüdrosilikaatide segu, eri mineraale sisaldav rohekas pulber.
Levinumad mineraalid, millest pigmenti toodetakse, on glaukoniit ja seladoniit, vahel koos muude lisanditega. Värvus põhineb raua-, kroomi-, mangaani- ja nikliühenditel. Roheliste muldade hulka loetakse ka kroom(III)oksiidi sisaldav volkonskoiit.
Rahvusvahelises värvainete indeksis on rohelise mulla tähised PG23 (Pigment Green 23) ja 77009[4].
Koostis[muuda | muuda lähteteksti]
Roheliste muldade üldist koostist tähistatakse valemiga K[(Al,Fe3+),(Fe2+,Mg](AlSi3,Si4)O10(OH)2[5]. Jahvatise värvitoon ja tekstuur sõltub eri ainete osakaalust, põhiliselt annavad sellele värvuse raud(II)silikaadid[6]. Pulbri täpse koostise määratlemine on kaunis keeruline, sest peaaegu alati on selle koostises mitu ainet. Lisaks levinumatele komponentidele ja keemilise koostise sarnasusele seladoniidi ja glaukoniidiga võib roheline muld sisaldada kloriiti ja kronstedtiiti (ingl cronstedtite), samuti jälgi muudest savimineraalidest morilloniidist või kaoliniidist[7].
Omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Pigment on matt ja nõrga kattevõimega ehk laseeriv, selle värvus varieerub heledast kollakast üle hallikasrohelise tumedama sinakani. Värvitoon varieerub vastavalt komponentide osakaalule ja igas leiukohas on rohelise mulla toon veidi erinev. Raud(III)ühendeid sisaldavad mullad on kollakamad-punakamad, mangaaniühendid muudavad pigmendi pruunikamaks. Kõige kvaliteetsemateks loetakse rohelisi värvimuldi, milles on võimalikult vähe punakat-pruunikat, nende värvitoon on puhas või veidi sinakas roheline.
Roheline muld on täiesti mürgitu ja väga pleekimiskindel. Keemiliselt stabiilne, võib lahustuda nii alustes kui hapetes. Erinevalt rohelistest vaske sisaldavatest värvipigmentidest talub hästi aluselist keskkonda. Põletamisel omandab pruuni värvuse (põletatud roheline muld) ja on ka sellisena värvides kasutatav.
Leidumine looduses ja erinevad maarohelised[muuda | muuda lähteteksti]
Verona roheline[muuda | muuda lähteteksti]
Ladina keeles creta viridis 'roheline kriit', itaalia keeles terra verde di Verona, saksa keeles Veroneser Grün.
Suured maarohelise leiukohad Veronast põhja pool Monte Baldo mäel olid tuntud juba antiikajal. Seda rikkaliku värvusega puhta, õrnalt sinaka rohelise mulla sorti on pikka aega peetud parimaks[8]. Pärast 1922. aasta maalihet pole parima kvaliteediga, sinakatoonilist maarohelist andvad kihid enam kättesaadavad[9]. Verona roheline on mõnes allikas käibel sünonüümina igasuguse rohelise mulla kohta[10][11].
Küprose roheline[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa keeles cyprische Grünerde[12], cyprische blaugrüne Erde, inglise keeles Nicosia green earth[13].
Puhta sinakasrohelise tooniga rohelist mulda leidub Loode-Küprose kõrgendikel; väikesi hallikasvalgeid kamakaid leiti sageli põllutööde käigus. Osa leitud mineraalitükkidest on kõva pruunika tuumaga, teistest saadakse tervenisti ilusat külmrohelise värvusega pigmenti. Pigmenti turustati Itaalia ja Hollandi kaudu kogu Euroopas. Kreeka-Türgi sõja ajal läks koos maaviljeluse allakäiguga kaotsi ka teadmine maarohelise leiukohtadest, nüüdseks on geoloogid need uuesti leidnud ja kasutusele võtnud[14].
Böömi roheline[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa keeles böhmische Grünerde, Kaadener Grün[15].
Verona ja Küprose rohelisest madalamalt hinnatud pigmenti kaevandatakse peamiselt Tšehhis Ústí maakonnas (Ústecký kraj) Kadanska Jesenis[16]. Seda pole kollakama tooni tõttu peetud nii heaks kui Verona rohelist ja on puhastatud enne värvis kasutamist liivast ja muudest lisanditest[17].
Tirooli roheline[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa keeles Tiroler Grün, Tiroler Grüne Erde, Bayerische Grüne Erde[18].
Maarohelist kaevandatakse Lõuna-Baierimaal, kollakasroheline liivakivi läks jahvatatuna müüki nimetuse "Benediktbeuerni roheline" all (Benediktbeurer Grün)[19][20]. Ka see värvimulla sort vajas värvis kasutamiseks veega leotamist ja liivast puhastamist[21].
Sevani roheline[muuda | muuda lähteteksti]
Vene keeles севанская зеленая, inglise keeles Sevanskian Green[22].
Looduslik sügava oliivrohelise värvusega pigment Armeeniast. Värvi sellest toodetakse ainult Venemaal Podolskis.
Tavuši roheline[muuda | muuda lähteteksti]
Inglise keeles Green Tavush, Green Tavush Semi-Transparent, vene keeles Зеленая Тавуш.
Pigmenti kaevandatakse Armeenias Tavuši maakonnas Tavuši asula maadel. Muld on puhas roheline, koostiselt peaaegu puhas glaukoniit, soojatooniline ja õige pisut halli suunas murtud varjundiga, seda on mitmes variandis: laseeriv ja poollaseeriv. Värvi toodetakse Venemaal (Nevskaya Palitra) ja Armeenias (Agulis Pigments)[23][24]
Bžni roheline[muuda | muuda lähteteksti]
Inglise keeles Green Bjni, vene keeles зеленая Бжни.
Pigmenti kaevandatakse Armeenias Kotajkhi maakonnas Bžni küla maadel. Muld on maheda heleda oliivrohelise tooniga. Värvi toodetakse sellest ainult Venemaal Peterburis.
Arzakani oliivroheline[muuda | muuda lähteteksti]
Inglise keeles Olive Green Arzakan, vene keeles оливковая Арзакан.
Tumedam oliivroheline pigment Armeenia mägedest Arzakani küla maadelt. Värvilt sarnaneb väga Ararati rohelisega, kuid erinevalt sellest koosneb ühestainsast pigmendist, laseeriv värv annab sooja tooni, seguneb varjundirikkalt heledamate värvidega. Värvi sellest toodetakse ainult Venemaal Peterburis.
Volkonskoiit[muuda | muuda lähteteksti]
Annab sügava küllastatud tooniga rohelise värvi. Vt artiklist Volkonskoiit.
Erandid[muuda | muuda lähteteksti]
Maaroheliste hulka ei kuulu sügava oliivrohelise tooniga Ararati roheline, mida segatakse kuldookrist (PY 42) ja sünteetilisest orgaanilisest rohelisest asovärvist (PG 8)[25].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. mai 2019. Vaadatud 17. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.kunstitarbed.ee/?content=210&selected=1718&title=%C3%95liv%C3%A4rv+Louvre+60ml+483+terre+verte+
- ↑ http://www.artiscreation.com/green.html#PG23
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. jaanuar 2019. Vaadatud 17. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.seilnacht.com/Lexikon/Erdfarb.htm
- ↑ https://www.yumpu.com/de/document/view/6993527/grune-erden-kremer-pigmente
- ↑ F.X. Fernbach. Die Oelmalerei: Lehr- und Handbuch für Künstler und Kunstfreunde. München, 1843, lk 111
- ↑ http://www.materialarchiv.ch/app-tablet/#detail/869
- ↑ https://www.heamajapood.ee/et/a/roheline-muld
- ↑ https://www.mineralienatlas.de/lexikon/index.php/Gr%C3%BCnerde
- ↑ F.X. Fernbach. Die Oelmalerei: Lehr- und Handbuch für Künstler und Kunstfreunde. München, 1843, lk 111
- ↑ https://www.naturalpigments.com/nicosia-green-earth-100g.html
- ↑ http://www.materialarchiv.ch/app-tablet/#detail/871
- ↑ https://www.rkk.ar.tum.de/index.php?id=85&L=1
- ↑ https://www.mineralienatlas.de/lexikon/index.php/Tschechien/Usti%2C%20Region%20%28%C3%9Asteck%C3%BD%20kraj%29/Komotau%20%28Chomutov%29%2C%20Bezirk/Kaaden%20%28Kadan%29/Atschau%20-%20G%C3%B6sen%20%28Kadanska%20Jesen%29
- ↑ F.X. Fernbach. Die Oelmalerei: Lehr- und Handbuch für Künstler und Kunstfreunde. München, 1843, lk 111
- ↑ http://www.seilnacht.com/Lexikon/Erdfarb.htm
- ↑ http://www.seilnacht.com/Lexikon/Erdfarb.htm
- ↑ http://www.sueddeutscher-barock.ch/In-Werke/a-g/Benediktbeuern.html#_ftnref12
- ↑ F.X. Fernbach. Die Oelmalerei: Lehr- und Handbuch für Künstler und Kunstfreunde. München, 1843, lk 111
- ↑ https://www.violtan.com/color/ind_brands.php?Lang=&Oper=SelPaints&BrandID=PDMA&FirmID=FC&CategID=0
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2020. Vaadatud 17. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.naturalpigments.com/tavush-green.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2019. Vaadatud 17. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)