Tejo lahing

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1831. aasta lahingust; 1384. aasta lahingu kohta vaata Tejo lahing (1384).

Prantsuse laevastik Tejo suudmes. Horace Verneti maal

Tejo lahing oli 11. juulil 1831 Tejo jõe suudmes aset leidnud merelahing Portugali kuninga Miguel I laevastiku ja Prantsusmaa laevastiku vahel.

Miguel I konservatiivne valitsus ei soovinud tunnustada 1830. aastal Prantsusmaal Charles X troonist loobumise järel kehtestatud liberaalset juulimonarhiat. Selle tulemusel sekkus Prantsusmaa Portugali kodusõtta, et aidata Portugali troonile tagasi Miguel I vennatütar Maria II, kes esindas liberaalsete ja konstitutsionalistlike ringkondade huve.

Prantsusmaa ja Portugali vahelise sõjategevuse vallandamiseks esitasid Prantsusmaa võimud Portugalile mais 1831 ultimaatumi, milles nõudsid Portugalis kiriku teotamise eest vahistatud prantslaste vabastamist, neid karistanud kohtunike ametist vabastamist, prantslastele hüvitise maksmist ja keeldu Prantsusmaa kodanikke edaspidi ilma Prantsuse kohtuniku loata vahistada. Portugali valitsus keeldus ultimaatumit rahuldamast.

Prantslased blokeerisid kohe pärast ultimaatumi esitamist kahe sõjalaevaga Tejo jõe suudme, takistades seal kaubalaevade liikumist. Pärast ultimaatumi tagasilükkamist saatsid prantslased jõe suudmesse 6 liinilaevast, 3 fregatist, 3 korvetist ja 3 prikist koosneva eskaadri kontradmiral Albin Roussini juhtimisel. Roussin pidi portugallastele esitama veelgi rangema ultimaatumi, selle täitmata jätmisel blokeerima täielikult laevaliikluse Tejo jõel ja pommitama pealinna Lissaboni.

6. juulil esitatud ultimaatumi lükkasid portugallased tagasi ja 11. juulil otsustasid prantslased asuda Lissaboni pommitama, olles eelnevalt pommitanud juba mitmeid portugallaste kaitserajatisi. Prantslaste laevastiku vastu oli Portugalil panna 1 liinilaev, 3 fregatti, 3 korvetti, 3 prikki ja 1 brigantiin, kõik vanemad ja nõrgemad laevad kui prantslastel. Kokku oli Prantsuse eskaadril 756 kahurit, Portugali eskaadril aga 318 kahurit. Kui Prantsuse eskaader avas Portugali laevastiku pihta tule, andis see ühtegi lasku vastu tulistamata alla.

Lõpptulemusena oli Portugali valitsus sunnitud 14. juulil ikkagi ultimaatumiga nõustuma. Lisaks kaotasid portugallased 3 fregatti ja 2 korvetti, mille prantslased rekvireerisid. Liinilaev Dom João VI oli aga nii halvas olukorras, et selle andsid prantslased peatselt pärast ülevõtmist portugallastele tagasi.