Teide rahvuspark

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Location map Spain Tenerife.png
Teide 3d - version2.gif

Teide rahvuspark on rahvuspark Hispaanias Tenerifel. Teide vulkaani ümbritsev rahvuspark loodi 22. jaanuaril 1954 ja see on üks vanemaid rahvusparke Hispaanias.

Teide rahvuspark jääb La Orotava valla alale. Rahvuspargi pindala on 189,9 km².

Teide rahvuspark on Hispaania kõige populaarsem rahvuspark; seda külastas 2008. aastal 2,8 miljonit inimest.[1] Rahvuspark lisati 28. juunil 2007 erakordse vulkaanilise maastikuna UNESCO maailmapärandi nimistusse. Samast aastast kuulub see ka Hispaania 12 aarde hulka.

Teide nõlval tegutseb Teide observatoorium.

Teide rahvuspark on olnud mitme filmi võttepaigaks.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Keskmine kõrgus on üle 2000 meetri merepinnast.[2]

Lisaks Teidele on rahvuspargi alal ka Pico Viejo vulkaan. Laavast moodustub õhuke, kuid toitainerikas pinnas.

Geoloogiline ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

[3]

Loomad[muuda | muuda lähteteksti]

Loomastik ei ole eriti rikkalik. Kohatud on umbes 30 selgroogsete liiki.[4]

Rahvuspargi alal pesitsevaid linde on kümme liiki. Nende seas on sinivint, kanaari kiur, kanaari koldvint ja tuuletallaja alamliik Falco tinnunculus canariensis.[5][6]

Rahvuspargis elab kolme endeemse roomajaliigi esindajaid – sisaliklane Gallotia galloti galloti, gekolane Tarentola delalandii ja rullskink Chalcides viridanus viridanus.[7][8]

Ainukesed pärismaised imetajad rahvuspargis on käsitiivalised, keda on viis liiki. Neist levinuim on Nyctalus leisleri. Inimene on endaga kaasa toonud muu hulgas mufloni, küüliku, koduhiire, koduroti, kassi ja vahemere siili.

Selgrootuid on palju. Neist 40 protsenti on endeemsed, umbes 70 liiki on kohatud ainult Teide rahvuspargis. Esineb nii ämblikke, mardikaid, kahetiivalisi, nokalisi kui ka kiletiivalisi.

Taimed[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvuspargis kasvab 168 liiki soontaimi, neist 33 on Tenerife endeemid.[9]

Tenerifel kasvavad taimed on hästi kohastunud vulkaanilise pinnasega, suure kõrgusega merepinnast, lõõmava päikese, äärmuslike temperatuuride ja kuivusega. Tihti on neil väikesed vahaja pinnaga lehed ja rikkalikult värvilisi õisi. Taimed õitsevad enamasti mais-juunis.

Mäenõlval 1000–2100 meetri kõrgusel kasvab kanaari männi mets. Metsapiir on umbes 1000 meetrit madalamal kui mandril samal laiuskraadil asuvate mägede puhul. Kõrgemal kasvab lisaks kanaari männile ka seederkadakas.[10]

Levinumad taimed on tenerife luudpõõsas, endeemne harakalatv Erysimum scoparium ja kanaari ussikeel.[11] Hõbekakar Argyranthemum teneriffae võib kasvada kuni 3600 meetri kõrgusel, kannike Viola cheiranthifolia on aga kõige kõrgemal kasvav õistaim Hispaanias ja võib kasvada lausa vulkaani tipus.[12]

Teide endeemid on lisaks ussikeel Echium auberianium, teide naistenõgese albiinoteisend (nepeta teydea var. albiflora), kassiurb Gnaphalium teydeum, maralijuur Stemmacantha cynaroides.[13]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Põliselanike guantšide jaoks oli mäe ümbrus pühapaik. Seda peeti põrguväravaks.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. El Teide (Tenerife) es el parque nacional más visitado de Canarias con 2,8 millones de visitantes en 2008
  2. Teide National Park
  3. Geology
  4. Fauna
  5. Lack, D., and H.N. Southern. 1949. Birds of Tenerife. Ibis, 91:607-626
  6. P.R. Grant, "Ecological compatibility of bird species on islands", Amer. Nat., 100(914), 1966, pp. 451–462.
  7. Thorpe, R.S., McGregor, D.P., Cumming, A.M., and Jordan, W.C., DNA evolution and colonisation sequence of island lizards in relation to geological history: MTDNA RFLP, cytochrome B, cytochrome oxidase, 123 RRNA sequence, and nuclear RAPD analysis, evolution, 48(2), 1994, pp. 230-240
  8. Lever, Christopher (2003). Naturalized Reptiles and Amphibians of the World (trükk: First). Oxford University Press. ISBN 978-0-19-850771-0. .
  9. Dupont, Yoko L., Dennis M., Olesen, Jens M., Structure of a plant-flower-visitor network in the high altitude sub-alpine desert of Tenerife, Canary Islands, Ecography. 26(3), 2003, pp. 301–310.
  10. J.M. Fernandez-Palacios, Climatic response of plant species on Tenerife, the Canary islands, J. Veg. Sci. 3, 1992, pp. 595–602
  11. Tenerife National Park - Flora
  12. J.M. Fernandez-Palacios and J.P de Nicolas, Altitudinal pattern of vegetation variation on Tenerife, J. Veg. Sci. 6, 1995, pp. 183–190
  13. Flora

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]