Tehnika

Tehnika (inglise (sõltuvalt kitsamast tähendusalast) techne, technique, technology, engineering) on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks üldises tähenduses.

Sõna "tehnika" tuleneb kreekakeelsest sõnast technikós (τεχνικός), mis omakorda tuleneb sõnast téchne (τέχνη — kunst, meisterlikkus, oskus).

Tehnika mõistet kasutatakse järgmises tähenduses:

1. loodusjõudude ja -varade rakendamisel põhinevate teadmiste, töövõtete ja -oskuste kogum ning vastavad (enamasti rakendusliku suunitlusega) teadusharud (nt arvutitehnika, raadiotehnika, zootehnika jmt.).
2. masinate, seadmete, mehhanismide jm. tehniliste vahendite kogum (nt bürootehnika, päästetehnika, sõjatehnika jmt.).
3. mingi sihipärase tegevuse võtete ja meetodite kogum ning nende valdamine (nt hingamistehnika, kirjatehnika, külvitehnika, maali(mis)tehnika, segatehnka jmt.).

Tehnika võib omada tootmis- (nt tööstus, põllumajanduslik tööstus) või mittetootmissuunitlust. Viimane hõlmab tehnika rakendamist teaduses, olmetingimustes, hariduse, kultuuri, meditsiini, sõjanduse, kosmose, transpordi, spordi, meelelahutuse ja paljudes teistes valdkondades. Tootmismenetlusi käsitlevat tehnikaharu nimetatakse tehnoloogiaks.

Tehnikat võib klassifitseerida ka rakendamisalade järgi, näiteks: tööstustehnika, transport, kodutehnika, IT-tehnika, ehitustehnika, teedetehnika ja teised. Lisaks võib tehnikat liigitada tootmistehnikaks nt. tööpingid, instrumendid, mõõtmisvahendid ning mittetootmistehnikaks: kodutehnika, autod, meelelahutustehnika. Eraldi klassina võib välja tuua kosmose- ja sõjandustehnika, mis hõlmab seadmeid ja masinaid, mille eesmärgiks kindlustada riigikaitset mandril, merel ja õhus.

Pesumasin (kodutehnika)

Satelliit (kosmos)

See on kõige üldisem, Aristoteleselt pärinev määratlus tehnika kohta, mille kõrval on ka kitsamaid.

Tehnika põhieesmärk on inimkonna vabastamine füüsiliselt raskest ning rutiinsest tööst, võimaldades varuda rohkem aega loomingulisteks tegevusteks ning kergendada igapäevast elu. Erinevad tehnilised seadmed võimaldavad märkimisväärselt suurendada tööviljakust ning tööefektiivsust, ratsionaalsemalt kasutada looduslikke ressursse ning samuti vähendada inimliku eksimuse tõenäosust mitmesuguste keeruliste operatsioonide teostamisel.

Tehnika eesmärgid:

• Materiaalsete ja kultuursete väärtuste loomine
• Erinevate energia tüüpide tootmine, muundamine  ja ülekandmine
• Informatsiooni kogumine, töötlemine ning ülekandmine
• Erinevate tarnspordivahendite väljatöötamine ning kasutamine

„

Viimase kahe aasta jooksul on Eesti teaduse, tehnika ja hariduse arengut käsitlevates dokumentides, artiklites ja esinemistes hakatud sõna "tehnika" asemel järjest sagedamini kasutama sõna "tehnoloogia". Veelgi enam, on kõlanud väiteid, nagu oleks tehnoloogia midagi enamat kui lihtlabane tehnika. Sisuliselt on tegemist eesti keele moonutamisega, sest mõlemale sõnale on meie keele arengus kujunenud selge ja üheselt mõistetav tähendus, mis on fikseeritud paljudes teatmeteostes. (...) Veel ei ole hilja see viga parandada ja pöörduda tagasi korrektse, ammu välja kujunenud eesti oskuskeele juurde. Siis ei ole muide karta ka seda, et meie keelekasutus hakkab teiste Euroopa riikide omast ebasoovitavalt erinema. Las jääb sõna technology kasutamine tehnika tähenduses inglastele ja ameeriklastele.

“

Endel Risthein

Tehnika valdkonnad

Arvutitehnika – Automaatika – Autotransport – Bioonika – Biotehnika – Ehitustehnika – Elektroonika – Elektrotehnika – Energiatehnika – Helitehnika – Kaevandustehnika – Kliimatehnika – Kosmosetehnika – Külmutustehnika – Laevandus – Lennundus – Masinad – Masinaehitus – Materjalid – Materjaliteadus – Meditsiinitehnika – Mehhatroonika – Metallurgia – Mõõtetehnika – Mäendus – Nanotehnoloogia – Põllumajandustehnika – Raadiotehnika – Raketindus – Raudteetransporditehnika – Robotitehnika – Sidetehnika – Sõjatehnika – Tehisintellekt – Telekommunikatsioonitehnika – Trükindus – Tööriistad

Vaata ka

• Tehnikateadlaste loend
• Inseneride loend
• Teaduste klassifikatsioon