Teadlikkus

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Ingvar Villido. Lisateavet artikli arutelust

Teadlikkus (inglise keeles awareness) on iga inimese kaasasündinud võime teadvustada.

Teadlikkuse kohta on kasutusel inglise keeles ka teine sõna consciousness, mida on selgitatud ingliskeelses Wikipedias kui teadveloleku kvaliteeti (inglise keeles quality of awareness[1]) või teadlikust välisest või seesmisest objektist. Lisaks neile kahele mõistele on inglise keeles kasutusel veel mõiste mindfulness (tõlgitud enamasti eesti keelde kui ärksameelsus). Ärksameelsust selgitatakse kui võimet märgata hetkes olevat (psühholoogilne protsess, mis võimaldab viia tähelepanu sellele, mis toimub sisemaailmas või välismaailmas praegusel hetkel) ja see mõiste käsitus tugineb kahest esimesest erinevalt budistlikule traditsioonile.

Teadlikkust saab kirjeldada kui sidet inimese (subjekti) ja mistahes objekti vahel. See objekt ei pea aga olema välismaailmas või füüsilises kehas. See võib olla ka inimese sees, nt inimese tunded, mõtted, ettekujutlused, taipamised vms. Ka teadlikkusest on võimalik teadlikuks saada, kui märgata nähtust, mis võimaldab sul objektist teadlik olla. See nähtus on alati samasugune ja ei muutu erinevalt tema poolt teadvustatavast objektist.

Ilma teadlikkust kasutamata ei teaks inimene, et ta on olemas. Enamasti allub inimeste teadvustamisvõime välismaailmas aset leidvale juhuslikkusele (inglise keeles sageli kasutatud mõiste "monkey-mind") ja sellisel juhul juhib seda inimese alateadlik (inglise keeles subconscious) ehk automaatselt toimiv osa. Reeglina langeb teadlikkus automaatselt objektile, mis on uudne, et edasi rännata järgmisele uuele uudsele objektile. Kitsast, 5 tunnetusvahendi kaudu mingile detailile või objektile suunatud teadlikkust nimetatakse tähelepanuks (inglise keeles attention). Teadlikkuse (aga ka tähelepanu) hoidmine millelgi nõuab head keskendumisoskust. Oma teadlikkuse valdamine ja sihilikult rakendama õppimine vajab eelkõige praktikat. Suhteliselt lihtne on harjutada end olema lühiajaliselt teadlik mingist välisest objektist (nt vaadelda küünalt, sihtmärki, kuulata ainiti õpetajat klassi ees vms). Pikaaegne teadlikkuse hoidmine samal liikumatul objektil on aga inimeste jaoks sageli keerukas, sest monotoonset tegevust hakkavad häirima nii sisemaailma objektid (mõtted, tunded) kui välismaailmas toimuv (muud sündmused, mis toimivad foonil).

Teadlikkuse õpetaja Ingvar Villido on öelnud, et "Teadlikkus võimaldab adekvaatselt aru saada, mis toimub meie endaga ja meie ümber"[2].

Teadlikkuse valdamise plussiks on hea märkamis- ja taipamisvõime. Seetõttu on see viimasel ajal olnud uurimisobjektiks mitmetes teadusuuringutes nii seoses psühholoogia, ärksameelsuse kui ka muude teemadega. Helena Lass toob välja, et "2013. aastal viidi läbi tuhandeid uuringuid teadlikkuse vallas, millest 532 publitseeriti maailma juhtivates teadusajakirjades. Uuringute arv on viimase 10 aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud. Thompsoni ja Gauntlett-Gilberti teadustöö (2008) käigus toodi välja, et teadlikkuse treenimine loob potentsiaali suuremaks eneseteadlikkuseks, paranenud impulsikontrolliks ning vähenenud emotsionaalseks reaktiivsuseks keerulistes olukordades. Teadlaste töödes on viiteid tähelepanuvõime ja ka unekvaliteedi paranemisele. Selgub, et teadlikkuse treenimine vähendab stressi ning parandab enesekindlust, suhteid teistega, tähelepanu, enesehinnangut ning kujundab optimistlikku suhtumist. Vastupidiselt hajevilolekule ja tähelepanematusele suurendab teadlikkuse kasutamine loomingulisust, psüühilist paindlikkust ning informatsiooni paremat säilitamist ja kasutamisoskust."[3]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Conscious Initiative OÜ. "Ingvar Villido – Teadlikkus võimaldab aru saada, mis toimub". 17.04.2015.

Ülevaade teadlikkuse alastest uuringutest – psühhiaater Helena Lass.

Helena Lass, "TEADLIKKUS: Tähtsaim tegur, mis teeb sind tulevikus tööturul asendamatuks!", ajakiri Director 4/2015.

Helena Lass, "Vaimne vorm, ettevõtte teadvustamata vara", ajakiri Director 6/2015.

Miles Thompson ja Jeremy Gauntlett-Gilbert "Mindfulness with Children and Adolescents: Effective Clinical Application", ajakiri Clinical Child Psychology and Psychiatry, 01.06.2008

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Wikipeedia. "Consciousness". Wikipeedia.
  2. Conscious Initiative OÜ. "Ingvar Villido - Teadlikkus võimaldab aru saada, mis toimub". 17.04.2015.
  3. Helena Lass, "Vaimne vorm, ettevõtte teadvustamata vara", ajakiri "Director" 6/2015