Teadlikkus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Teadlikkus (saksa keeles bewusstsein; inglise keeles sõltuvalt kontekstist kas awareness või consciousness) on inimese kaasasündinud võime teadvustada. Teadlikkus ei ole mõtlemine ega emotsioon vaid on neist erinev kognitiivne nähtus. "Teadlikkus on intellekti omadus, mille abil sa saad kohe teadlikuks millestki, millele see langeb, on ta siis väljas või sisemuses, pinnal või kuskil sügavamal tasandil. Hoolimata sellest, kas sa tunned ära, mis see on, tead, et see on. Kui teadlikkust juhib sinu asemel alateadvus, pole sel mingit vahet, millele see langeb."[1] Treenimata teadlikkus allub välismaailmas aset leidvale juhuslikkusele ja langeb reeglina automaatselt objektile, mis on uudne, et edasi rännata järgmisele uudsele uudsele objektile. Sellisel juhul ei allu teadlikkuse kasutamine inimese tahtele, sest seda juhib inimese alateadlik (inglise keeles subconscious) ehk automaatselt toimiv osa.

Inimese teadlikkus võib olla suunatud mingile objektile (inglise keeles on siis kasutusel mõiste awareness, teadlikkus millestki) või olla staatiline empiiriline kogemus (inglise keeles consciousness). Teadlikkuse õpetaja Ingvar Villido on kirjutanud, et "teadlikkus loodusliku nähtusena ilmneb alati enne mentaalsust." ja see on "justkui nähtamatu kiir, mis sirutub sinust mistahes objektini, tehes su sellest teadlikuks".[2] Ta on ka öelnud, et "Teadlikkus võimaldab adekvaatselt aru saada, mis toimub meie endaga ja meie ümber"[3].

Teadlikkuse üks laialt levinud käsitlus on ärksameelsus (inglise keeles mindfulness). Ärksameelsust selgitatakse kui inimese võimet märgata hetkes olevat - see on psühholoogile protsess, mis võimaldab viia tähelepanu sellele, mis toimub sisemaailmas või välismaailmas praegusel hetkel. Ärksameelsus tugineb budistlikule traditsioonile ja selle peamine eesmärk ongi hetke teadvustamine. Ärksameelsuse mõiste võttis kasutusele Massachusettsi Ülikooli professor Jon Kabat-Zinn[4]. Ta on seda defineerinud: “Ärksameelsus on teadlikkus, mis tõuseb kui sa pöörad sihilikult tähelepanu praeguses hetkes millelegi ilma hinnanguid andmata."[5] Cody R. DeHaan ja Richard M. Ryan on ärksameelsust defineerinud kui "avatud ja vastuvõtlik teadlikkus ja tähelepanu ehk teadlikkuse kvaliteet, mida iseloomustab praeguse hetke teadvustaine[6].

Kitsast, 5 tunnetusvahendi kaudu mingile detailile või objektile suunatud teadlikkust nimetatakse tähelepanuks (inglise keeles attention). Teadlikkuse/tähelepanu hoidmine valitud objektil nõuab väga head keskendumisoskust. Tähelepanu valdamise oskuse puudulikkusega seotud häireid ja tähelepanu valdamise seoseid teadlikkuse või ärksameelsusega uurib kognitiivne psühholoogia. Helena Lass on toonud välja, et "2013. aastal viidi läbi tuhandeid uuringuid teadlikkuse vallas, millest 532 publitseeriti maailma juhtivates teadusajakirjades. Uuringute arv on viimase 10 aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud. Thompsoni ja Gauntlett-Gilberti teadustöö (2008) käigus toodi välja, et teadlikkuse treenimine loob potentsiaali suuremaks eneseteadlikkuseks, paranenud impulsikontrolliks ning vähenenud emotsionaalseks reaktiivsuseks keerulistes olukordades. Teadlaste töödes on viiteid tähelepanuvõime ja ka unekvaliteedi paranemisele. Selgub, et teadlikkuse treenimine vähendab stressi ning parandab enesekindlust, suhteid teistega, tähelepanu, enesehinnangut ning kujundab optimistlikku suhtumist. Vastupidiselt hajevilolekule ja tähelepanematusele suurendab teadlikkuse kasutamine loomingulisust, psüühilist paindlikkust ning informatsiooni paremat säilitamist ja kasutamisoskust."[7]

Ärksameelsust, teadlikkust ja nende rakendamise kasusid uurivate teadusuuringute arv on olnud pikemat aega kasvav[8][9]. Teadlikkuse valdamise kasuks loetakse enamus uuringutes head keskendumise oskust, vähenenud emotsionaalset reaktiivsust ja head märkamis- ning taipamisvõimet.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ingvar Villido (2018). Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus. Tallinn: Human. Lk 137. 
  2. Ingvar Villido (2018). Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus. Tallinn: Human. Lk 205. 
  3. Conscious Initiative OÜ. "Ingvar Villido - Teadlikkus võimaldab aru saada, mis toimub". 17.04.2015.
  4. Wikipedia. "Jon Kabat-Zinn".
  5. Jon Kabat-Zinn. "Mindful.org".
  6. Cody R. DeHaan; Richard M. Ryan (Toimetajad: Kennon M. Sheldon; Richard E. Lucas) (2014). Stability of Happiness. Theories and Evidence on Whether Happiness Can Change. Peatükk 3 - Symptoms of Wellness: Happiness and Eudaimonia from a Self-Determination Perspective. AMSTERDAM • BOSTON • HEIDELBERG • LONDON • NEW YORK • OXFORD • PARIS • SAN DIEGO • SAN FRANCISCO • SINGAPORE • SYDNEY • TOKYO: Academic Press. Lk 37–55. 
  7. Helena Lass, "Vaimne vorm, ettevõtte teadvustamata vara", Director 6/2015
  8. Helena Lass. ""Mental Wellbeing – What, Why & How?", slaid 8".
  9. Theo Winter. "Evidence for Mindfulness: A Research Summary for the Corporate Sceptic". atd, 2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]