Teadlaskarjäär

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Teadlaskarjäär (inglise research career) tähistab üksiku teadlase (üldisemalt teadus- ja arendustegevuses hõivatud töötaja) liikumist ajas ning eri ametikohtade, asutuste ja ka sektorite vahel.[1]

Euroopa teadusruumis kasutatakse üldiselt Euroopa Komisjoni määratletud teadlaskarjääri jaotust neljaks astmeks:

  • R1 (First Stage Researcher) – alustav teadlane, kes pole veel doktorikraadi kaitsnud; doktoriõppe üliõpilane ehk doktorant.
  • R2 (Recognised Researcher) – doktorikraadi kaitsnud teadlane, kes alustab iseseisvat teadlaskarjääri, kuid töötab veel kogenuma kolleegi või mentori juhendamisel.
  • R3 (Established Researcher) – iseseisvalt töötav teadlane, kes võib olla nii uurimisrühma liige kui ka juht.
  • R4 (Leading Researcher) – etableerunud, oma eriala juhtiv, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane.

Paljudes riikides on teadlaskarjääri astmed (enamasti R3 ja R4) jagatud omakorda alamastmeteks (nt nooremteadur, teadur, vanemteadur, juhtivteadur).

Teadlaskarjääriga on seotud ka tenuur (inglise tenure) ehk püsiv kohakindlus[2] kõrgematele teadlaskarjääri astmetele jõudnud teadlastele (vastandina teaduse rahastuse projektipõhisusest tingitud teadlaste tähtajalistele töölepingutele).

Nn teadlaskarjääri mudeli all mõistetakse vastavas riigis kehtivat süsteemi teadlaskarjääri toetamiseks.

Sageli kasutatakse teadlaskarjääri sünonüümina mõistele akadeemiline karjäär, mis siiski on laiem ja hõlmab lisaks teadlase ametikohtadele ka õppejõu ametikohti (nt lektor, dotsent, professor).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T., Randma-Liiv, T.. "Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis.". Eesti Teaduste Akadeemia, 2018.
  2. Eesti Keele Instituut. "Eesti õigekeelsussõnaraamat". 2013.