Tavasaimiri

Allikas: Vikipeedia
Tavasaimiri
Tavasaimiri
Tavasaimiri
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Esikloomalised Primates
Sugukond Karbusahvlased Cebidae
Perekond Saimiri
Liik Tavasaimiri
Binaarne nimetus
Saimiri sciureus
(Linnaeus, 1758)[2]
Levila
Levila

Tavasaimiri (Saimiri sciureus) on karbusahvlaste sugukonda kuuluv ahv, kes elab Lõuna-Ameerika troopilistel aladel.

Kehaehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Looma keskmine pikkus on 80 cm, millest 50 cm moodustab saba. Ta on kerge ja kiitsaka kehaehitusega – keskmine isane isend kaalub 740 g ja emane 635 g. Tema keha katab hall ja jalgu erkkollane või oranž karvkate. Ta on perekonna Cebidae väikseim esindaja.[3]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Tavasaimirit võib leida Amazonase jõgikonnast Brasiilia, Colombia, Ecuadori, Prantsuse-Guajaana, Guajaana, Peruu, Suriname ja Venezuela territooriumitelt.[1] Väikseid populatsioone on ümberasustatud ka Floridasse ja paljudele kariibi mere saartele.[4] 2010. aastal hakati karilikku saimirit pidama invasiivseks liigiks, kuna ta ohustas tugevalt Lääne-Brasiilia vihmametsades elavate ohustatud linnuliike, süües ära nende munad.[5] Tavasaimiri eelistab elada puulatvade alumistes osades, harvem liigub ta ka maapinnal või latvade kõrgemates osades. Ta eelistab taimestikku, mis pakub head kaitset röövlindude eest. Saimiri eelistab tavaliselt hooajaliste mõjutustega metsi, jõe servaala metsi, lammialasid ja sekundaarseid metsi.

Bioloogia ja käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Tavasaimiri on nii putuk- kui ka taimtoiduline loom eelistades marjataolisi vilju puude latvades. 75–80% päevasest ajast kulutab see loom toidu otsimisele. Vangistuses olevatele isenditele söödetakse ka erinevaid puuvilju, nagu õunad, apelsinid, viinamarjad ja banaanid. Samuti võivad nad toiduks tarvitada ka erinevaid juurvilju, nagu salatit, varssellerit ja sibulat.[6] Ka erinevad putukad ja väiksed selgroogsed, nagu puukonnad kuuluvad nende söögilauale. Suure oma joogivajadusest rahuldab see loom läbi toidu. Samas ei ole ka harvad juhud, kui ta võib tarbida ka puude süvistesse kogunenud või maapinnal asuvate lompide vett. Kui puuvilju napib võib saimiri toiduks kasutada ka nektarit. Kuival hooajal on saimiri võimeline ära elatuma ka ainult loomsest toidust. On täheldatud ka, et enamus troopilises vihmametsas olevast taimsest (puuviljad) toidust paikneb väikestel maa-aladel, mistõttu tuleb saimiril tihti ressursside pärast võitlusse astuda ka muude oma perekonda kuuluvate ahvilistega näiteks S. boliviensisega.

Aeg, mida üks isend kulutab toidu otsimisele, sõltub täielikult sellest liigist. Kui tegemist on puuviljade või mõne muu lihtsalt kätte saadava toiduga, siis on ajakulu minimaalne, vastasel juhul võib loom kulutada väga pika aja toiduotsinguks. Otsimise protsess on samuti saimirile meelelahutuse eest. Tihti on täheldatud, et vangistuses elavad isendid vaevlevad igavuse käes, sest toidu kättesaamine on niivõrd lihtsaks tehtud.[6]

Sotsiaalne käitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Tavasaimiri on polügaamilise eluviisiga. Karja tuumiku moodustavad emased koos oma järglastega.[7] Kuigi noorloomad mängivad ja kargavad ringi suure osa päevast, püsivad nad siiski oma ema läheduses.[8]

Hooajaline järglaste saamine mängib väga suurt rolli saimiri sotsiaalses käitumises. Sugudevaheline suhtlus varieerub suuresti olenevalt sellest, kas on paaritumishooaeg või sündimishooaeg.[9] Täiskasvanud isased on sündimishooajal suhteliselt inaktiivsed. Sellel ajal nad rändavad ja toituvad suure grupi vahetus läheduses.[9] Paaritumishooajal muutuvad nad aga tüsedamaks, häälekamateks ning emastest rohkem huvitatumaks. Sellel aja veedavad isased peamiselt dominantsi näitamisega seotud tegevusi tehes ning täiskasvanud emastel sabas käies, lootes nendega paarituda.[8] Isaste paaritumisvõimalus on suurem, kui nad lähenevad emastele vaikselt[8] Paaritumishooajal suureneb saimiride sugudevaheline interaktsioon palju.[10]

Harjumused[muuda | muuda lähteteksti]

Tavasaimiri on päevase eluviisiga. Harjumuspäraselt toimetab see loom vaikselt, aga võib ka ohu korral valju lärmi teha. Tal on erinevate olukordade jaoks olemas erinevad häälitsused. Tavaline karja suurus võib varieeruda kaheteistkümnest kuni saja isendini. Harvem on ka täheldatud üle viiesajapealist karja inimese poolt häirimata metsades.

Paaritumine ja sündimine on tugevalt hooajast sõltuvad. Tavaliselt toimub see kuival perioodil ja korraga sünnib üks järglane. Täiskasvanud emased sünnitavad kord kahe aasta jooksul.

On täheldatud ka, et saimirid ja Saimiri boliviensis '​d liiguvad džunglis tihti ringi koos kaputsiinahvidega Cebus albifrons ja Cebus apella[11]. Saimirid toituvad kõrgemal toimetavate kaputsiinahvide poolt peidukohtadest väljaehmatatud putukatest.

Kaitsestaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Hetkel on tavasaimiri liigitatud väheohustatud liikide hulka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) poolt.[1] Siiski kuulub ta vihmametsa liikide hulka, kelle elupaiku võib ähvardada kadumine metsatustumise tagajärjel. Saimirit on samuti palju püütud illegaalse leemikloomaturu ja meditsiinilise teadustöö tarbeks. Tänu saimiri väiksusele ei ole ta aga jahiloomana kuigi populaarne.

Lemmikloomana[muuda | muuda lähteteksti]

Tänu oma uudishimulikule olemusele on see loom populaarne lemmikloom. Ta vajab vangistuses elamiseks suurt maa-ala ja palju toitu.

Kaitsmine[muuda | muuda lähteteksti]

See liik on ära märgitud CITES-i II lisas. Tavasaimirit ja tema alamliike esineb või võib esineda järgmistes kaitse all olevatel aladel.

Saimiri sciureus sciureus

Saimiri sciureus albigena (alamliik)

  • Colombia
    • Cordillera de los Picachos Natural National Park (286 600 ha)
    • El Cocuy Natural National Park (306 000 ha)
    • Serranía de la Macarena Natural National Park (630 000 ha)
    • Tinigua Natural National Park (201 875 ha)

Saimiri sciureus cassiquiarensis (alamliik)

Saimiri sciureus macrodon (alamliik)

  • Colombia
    • Amacayacu Natural National Park (293 000 ha)
    • Cahuinarí Natural National Park (575 500 ha)
    • Serrania de Chiribiquete Natural National Park (1 280 000 ha)
    • Cueva de los Guacharos Natural National Park (9 000 ha)
    • La Paya Natural National Park (442 000 ha)
  • Ecuador
  • Peruu
    • Tamshiyacu-Tahuayo Communal Reserve

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Silva Júnior, J.S., Mittermeier, R.A., Lynch Alfaro, J.W., Valença-Montenegro, M.M. & Carvalho, A.S. (2020). "Saimiri sciureus". IUCN Red List of Threatened Species. Version 2020. International Union for Conservation of Nature. Vaadatud 29.9.2022.
  2. ↑ Linnæus, Carl (1758). Systema naturæ per regna tria naturæ, secundum classes, ordines, genera, species, cum characteribus, differentiis, synonymis, locis. Tomus I (Latin) (10th ed.). Holmiæ: Laurentius Salvius. Lk 29. Vaadatud 21.11.2012.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. ↑ Cawthon Lang KA. 2006 March 16. Primate Factsheets: Squirrel monkey (Saimiri) Taxonomy, Morphology, & Ecology. Accessed 2017 December 15.
  4. ↑ LONG JL 2003. Introduced Mammals of the World: Their History, Distribution and Influence (Cabi Publishing) by John L. Long (ISBN 9780851997483).
  5. ↑ "O Globo, 25 May. 2010; available at". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2010. Vaadatud 15. detsembril 2017.
  6. ↑ 6,0 6,1 Sarah T. Petrucci (1993). "Observations of the Foraging Behavior of Squirrel Monkeys (Saimiri sciureus boliviensis) at the Tulsa Zoological Park". Bios. 64 (3): 64–71.<http://www.jstor.org/stable/4608213>
  7. ↑ Anschel S.; Talmage-Riggs G. (1973). "Homosexual behavior and dominance hierarchy in a group of captive female squirrel monkeys (Saimiri sciureus)". Folia Primatologica. 19 (3): 61–72. DOI:10.1159/000155519. PMID 4198058.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Baldwin J.D. (1968). "The social behavior of adult male squirrel monkeys (Saimiri sciureus) in a semi-natural environment". Folia Primatologica. 9: 281–314. DOI:10.1159/000155184. PMID 4975594.
  9. ↑ 9,0 9,1 Aruguete M.S.; Mason W.A. (1996). "Effect of infants on adult social relations in the squirrel monkey (Saimiri sciureus)". Psychological Reports. 79 (2): 603–611. DOI:10.2466/pr0.1996.79.2.603. PMID 8909087.
  10. ↑ Anderson C.O.; Mason W.A. (1977). "Hormones and social behavior of squirrel monkeys (Saimiri sciureus): effects of endocrine status of females on behavior within heterosexual pairs". Hormones and Behavior. 8 (1): 100–106. DOI:10.1016/0018-506X(77)90025-3. PMID 405304.
  11. ↑ Terborgh 1983; Wallace et al. 2000
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tavasaimiri&oldid=6288740"