Tatjana Elmanovitš
Tatjana Elmanovitš (ka Elmanovich, vene keeles Татьяна Эльманович, kasutanud ka pseudonüümi Tatyana Tanika; sündinud 2. augustil 1934 Paides) on eesti filmikriitik ning kunsti- ja filmiteadlane, kes 1989. aastast elab USAs, kus tegutseb meediumina, jätkates ka kirjanduslikku tegevust.[1]
Aastal 1952 lõpetas ta Paide Keskkooli[2] ja aastal 1957 Elmanovitš TPI insener-keemikuna, tema erialaks oli silikaatide tehnoloogia.
1958. aastal kirjutas ta näidendi "Üks kursus lõpetab jälle", mille TPI klubi näitering Aksel Orava juhendamisel lavale tõi.
1967 läbis Elmanovitš Moskva stsenaristide ja lavastajate kõrgemad kursused, 1977[küsitav] sai temast kunstiteaduste kandidaat. 1977/1978 koostas ta õppekavad ETV režiikursusteks.
Läbi aastate on Elmanovitš töötanud insenerina (kontrollis Johannes Hindi juhendamisel Nõukogude Liidus toimuvat silikaltsiitplokitehaste ehitamist), ajakirjanikuna nii Eestis kui välismaal (1960. aastast on ta avaldanud üle 200 filmialase artikli) ja esinenud loengutega filmikunstist ja televisioonist.[3]
Mahukamad kirjutised[muuda | muuda lähteteksti]
- "Plakat naerab". Tallinn: Eesti Raamat, 1965
- "Кино Советской Эстонии". Таллин, 1972
- "Образ факта: от публицистики к фильму на эстонском телевидении". Москва: Искусство, 1975
- "Eesti kinokunst", 1979[küsitav]
- "Ajapeegel: Andrei Tarkovski filmid". Tallinn: Eesti Raamat, 1980
- "Death, the beginning". Costa Mesa: Tanika's Books, 1999
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eve Heinla, "Vaimudega suhtlemist peavad paljud paraku hullumeelsuse märgiks.", Õhtuleht, 17. oktoober 2009.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2014. Vaadatud 1. veebruaril 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "ETV ajalugu - personaalia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 30. juulil 2013.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Jumal ja Saatan II: Headus ja kurjus Ameerika nüüdisfilmis, Teater. Muusika. Kino