Tatšanka

Allikas: Vikipeedia
Sakslaste hõivatud vene esimese maailmasõja aegne tatšanka Berliinis

Tatšanka (vene keeles: тача́нка) oli kuulipildujaga kaarik või poolvagun, mida vedasid hobused. Tatšankat vedas kaks kuni neli hobust ning sellel oli kaks või kolm inimest (üks juht ja üks kuulipildur) Mitu allikat peab tatšanka leiutajaks Nestor Mahnod.[1][2][3][4][5][6]

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulipildujaga PM M1910 relvastatud tatšanka  Huliaipole muuseumis

Tatšanka päritolust levib vähemalt kaks usutavat hüpoteesi. Vasmeri etümoloogiline sõnastik väidab, et sõna pärineb Ukraina sõnast netychanka ("нетичанка") ja Poola sõnast najtyczanka, mis tähendavad tõlda. Tõlla nimi on pandud Neutitschein (tänapäeval Tšehhi Vabariigi Nový Jičíni) linna järgi. Teise arvamuse kohaselt on tatšanka ukrainlaste hellitusnimi sõnast tachka (vene keeles: та́чка ehk käru). Veel ühe arvamuse kohaselt pärineb tatšanka sõnast "tavrichanka", mis tähendab Ukraina lõunaosas ja Krimmis levinud ebatasast kaarikut ning "Tauridat". Seos Tauridaga on kahtlane kuna suure ja ebatasase põllumajanduses kasutatud kaariku välimus on teistsugune.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. William Henry Chamberlin, Russia's Iron Age, Ayer Publishing, 1970, p201; V. Rapoport, Y. Alekseev, V. G. Treml (translated by B. Adams)
  2. High Treason: Essays on the History of the Red Army, 1918-1938, Duke University Press, 1985, p68
  3. Michael Malet, Nestor Makhno in the Russian Civil War, Macmillan, 1982, p85
  4. Steve Zaloga, Leland S. Ness, Red Army Handbook, 1939-45, Sutton, 1998, p105
  5. Leon Trotsky, How the Revolution Armed: The Military Writings and Speeches of Leon Trotsky, New Park Publications, 1981, p 295
  6. Edward R. Kantowicz, The Rage of Nations: The World In The Twentieth Century, Wm. B. Eerdmans Publishing, 1999, p173