Tartu kaitsepataljon
| Tartu kaitsepataljon | |
|---|---|
| Tegev | 1919–1919 |
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus | Eesti Rahvavägi |
| Haru | Eesti maavägi |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon |
| Tähtpäevad | 8. jaanuar |
| Lahingud | |
Tartu kaitsepataljon oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe väeosa Eesti Vabadussõjas.
29. detsembril 1918 nimetati Tartu vabatahtlike pataljoni ülemaks alamleitnant Karl August Einbund[1]; ja 30. detsembril algas Viljandis pataljoni formeerimine ning korrastamine. Tartu kaitsepataljoni, mitteametlik nimetus Tartu vabatahtlike pataljon, formeerimine algas 8. jaanuaril 1919. aastal Viljandis Tartu linna Kaitseliidu kooliõpilaste roodu põhjal. 1. roodu moodustasid treffneristid alamkapten Oskar Elleri, 2. roodu Tartu Kommertskooli õpilased leitnant M. Libese juhatusel.
alamkapten Oskar Elleri juhatusel osales osa Tartu kooliõpilastest Tartu vabatahtlike pataljoniga 1919. aasta 6. jaanuaril Kärstna mõisa vabastamisel. 13. jaanuaril liikus kogu pataljon Viljandist põhjapoolt Võrtsjärve Vaiblasse, et osaleda Tartu vabastamisel. Tartu vabatahtlike kooliõpilaste pataljon liikus üle Rannu-Valguta-Rõngu, ülesandega välja jõuda punaste seljataha, Palupera (Pritsu) raudteejaama juurde. Teel vabastati Rannu, Valguta ja Rõngu, mille käigus kaotas pataljon langenutena vabatahtlikud O. Ahase, J. Pritsi, E. Nieländeri, veltveebel B. Kofkini, velsker Viili ja varahoidja Reimani[1] ja jõuti peaaegu välja Palupera jaamani. Palupera jaama suunas toimuva liikumise likvideerimiseks läkitas punavägede juhatus Valgast kohale abijõude, peamiselt läti kommunistlikke kütte, kelle survel pataljon oli sunnitud tagasi tõmbuma Valgutasse.
Jaanuari teisel poolel liideti pataljoniga eelnevalt Tallinnas moodustatud Tartu kaitserood, mis koosnes Tartu sõjapõgenikest.
Jätkates edasiliikumist Tõrva-Hummuli-Roopa suunal Valga poole, vabastas pataljon leitnant Karl August Einbund 30. jaanuaril Hummuli mõisa ja 1. veebruaril jõudsid vabatahtlike kooliõpilaste pataljon Valgasse. 3. veebruaril saadeti pataljon Lõunarindede ajutise juhataja Martin Wetzeri käsul Tartusse.
Pataljon saadeti taas Lõunarindele veebruari lõpus.
Mais 1919. aastal liideti pataljon 8. Jalaväepolku, kui 1. mail 1919. aastal moodustati, Tallinna 1. kaitsepataljoni ja Tartu kaitsepataljoni liitmisel 8. jalaväepolk.
Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
- 14. jaanuar 1919 – 12. mai 1919, alamkapten Oskar Eller, Tartu kaitsepataljoni ülem.
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tartu kaitsepataljoni ülemat Oskar Ellerit on kujutatud Albert Kivikase vabatahtlike vanemate klasside kooliõpilaste tegevust Vabadussõjas kujutavas romaanis "Nimed marmortahvlil". Raamatus on kujutatud nimetut pataljoniülemat ja tema asetäitjat.[2]
Samanimelises filmis "Nimed marmortahvlil" mängis pataljoniülemat Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Tartu vabatahtlike kooliõpilaste pataljoni pidupäewaks., Uus Eesti, nr. 31, 1 veebruar 1936
- ↑ 2,0 2,1 Hellar Grabbi: "Nimed marmortahvlil: raamat ja film" Eesti Elu, 10. oktoober 2003