Tartu maastikumaraton

Tartu maastikumaraton (varem Tartu jooksumaraton) on Lõuna-Eestis peetav jooksuüritus, mis toimub igal aastal maikuus. Jooksurada kulgeb peamiselt kruusakattega metsateedel ning osaliselt asfaltkattega maanteedel.

Võistlusel oli pikka aega kaks distantsi: 23 km ja 10 km. 2017. aastal lisati 5 km ja 2018. aastal 42 km distants. Distantse võib läbida nii joostes kui ka (kepi)kõnniga.

Tartu maastikumaratoni peakorraldaja on Klubi Tartu Maraton.

Ajalugu

Tartu jooksumaraton oli algse Tartu sügisjooksu järglaseks.

1983. aastal sündis Tartu sügisjooks, mille start anti Tartu kesklinnas Emajõe ääres ja finišipaigaks sai Tartu Ülikooli staadion. Üritus sai kohe ülipopulaarseks: järgnenud aastatel oli poolmaratoni põhidistantsil üle 1000 osavõtja, lisaks 10 ja 4 km distantsi jooksajd. Väga aktiivne oli ka lastejooksudest – MINI- ja MIDIjooksust – osavõtt: jooksmas käis üle 2000 lapse. Edule aitasid suuresti kaasa ka Tartu maratonidel osalenud venelased. Nagu teistelgi rahvaspordiüritustel, olid osavõturohkemad aastad 1984–1987 ning raskeim periood 1990. aastate algus.

Kui Tartu maraton ja Tartu rattaralli said 1990. aastate lõpus sisse uue kasvuhoo, siis jooksuüritus, mille korraldus oli aja jooksul olnud jooksuklubide kanda, tahtis uut impulssi. 1999. aasta sügisel toimus viimane Tartu sügisjooks, seda juba uuel trassil. Linnamiljöö ja asfaltkattega rada vahetati jooksmiseks tervislikuma keskkonna vastu ning võistlus viidi üle Lõuna-Eesti loodusesse, suusamaratoniga seotud kohtadesse.

2000. aastal viidi jooksuvõistlus sügisest kevadesse ja Tartu sügisjooksust sai Tartu jooksumaraton. Põhidistantsiks jäi 23 km, lühikeseks distantsiks 10 km.

2004. aastal lisati jooksuürituse programmi ka 10 km kepikõnd, mis sai Eesti esimeseks kepikõnniürituseks ja leidis kohe ka oma osalejaskonna. Muutus ka ürituse logo. 2007. aastast saab läbida ka 23 km kepikõndi.

Traditsioonilised lastejooksud pole kuhugi kadunud: põhivõistluse-eelsel laupäeval on Tartus, Tähtvere spordipargis kavas nii TILLU- kui MINIjooks ning ka 4 km pikkune Heateo jooks. Lisaks toimuvad pühapäeval lastejooksud stardipaigas Otepääl ja finišialas Tartumaa Tervisespordikeskuses.

2018. aastal muudeti nime ning Tartu jooksumaratonist sai Tartu maastikumaraton.

Pikk distants

Tartu jooksumaratoni põhidistantsiks kulgeb alates 2000. aastast Otepäält Elvasse ja ühtib võimaluste piires suusamaratoni omaga. 23 km rajal on kaks vahefinišit (5,3 km ja 19,6 km) ja neli teenindus-toitlustuspunkti (TP): 1. 1182 / Kirikuküla 5,3 km, 2. Paluveski 11 km, 3. Ketneri 15,6 km, 4. Sassi 19,6 km ja poolmaratoni ajavõtupunkt.

Jrk	Aasta	Distants	Lõpetajaid	Meeste võitja	Naiste võitja
1	2000	23 km	330	Vjatšeslav Košelev	Jane Salumäe (9)
2	2001	23 km	408	Vjatšeslav Košelev	Külli Kaljus (29)
3	2002	23 km	503	Vjatšeslav Košelev	Külli Kaljus (46)
4	2003	23 km	642	Vjatšeslav Košelev	Külli Kaljus (61)
5	2004	23 km	720	Pavel Loskutov	Maile Magnusson (37)
6	2005	23 km	823	Pavel Loskutov	Tiina Tross (37)
7	2006	23 km	994	Margus Pirksaar	Olga Andrejeva (67)
8	2007	23 km	1157	Vjatšeslav Košelev	Kadri Kadak (57)
9	2008	23,4 km	1222	Vjatšeslav Košelev	Olga Andrejeva (36)
10	2009	23,4 km	1348	Yuri Vinogradov	Külli Pirksaar (69)
11	2010	23,4 km	1639	Taivo Püi	Irene Chepkirui (18)
12	2011	23,4 km	1727	Raji Assefa Worku	Etaferu Wodaj Temesgen (22)
13	2012	23,4 km	1871	Viljar Vallimäe	Evelin Talts (20)
14	2013	23,4 km	2012	Roman Fosti	Natalia Sokolova (24)

Lühike distants

Alates 2000. aastast on Tartu jooksumaratonil lühem distants 10 km, mis saab alguse ning ka lõpeb Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. 10 km rajal on kaks teeninduspunkti: 1. Illi 2,8 km ja 2. Sassi 6,2 km.

Jrk	Aasta	Distants	Lõpetajaid	Neist naisi	Välismaalasi
1	2000	10 km	214	60	2
2	2001	10 km	262	88	10
3	2002	10 km	343	113	10
4	2003	10 km	422	145	9
5	2004	10 km	437	161	7
6	2005	10 km	493	172	11
7	2006	10 km	565	241	13
8	2007	10 km	650	309	10
9	2008	10 km	723	343	19
10	2009	10 km	774	364	12
11	2010	10 km	943	479	21
12	2011	10 km	985	506	26
13	2012	10 km	1008	521	12
14	2013	10 km	1287	665	35

Vaata ka